Teine Mosesse Ramat
171 
teggema ja keik omma
teggemist ärrateggema.
10.
Agga seitsmes pääw on
hingamisse-pääw Jehowale
sinno Jummalale, siis ei pea sa
ühtegi teggemist teggema, ei
sinna, ei so poeg egga so
tüttar, ei so sullane egga so
ümmardaja, ei so lojus, egga
so woöras, kes so wärrawis on.
11.
Sest kue päwaga on
Jehowa taewast ja maad
teinud, merd ja keik mis nende
sees on, ja ta hingas seitsmel
päwal, sepärrast önnistas
Jehowa se hingamisse-päwa ja
pühhitses tedda.
12.
Auusta omma issa ja
omma emma, et sinno ello
päwad sawad pitkendatud seäl
maal, mis Jehowa so Jummal
sulle annab.
13.
Sa ei pea mitte tapma:
14.
Sa ei pea mitte abbiello
ärrarikkuma ¤:
15.
Sa ei pea mitte
warrastama:
16.
Sa ei pea mitte räkima
omma liggimesse wasto ¤¤ kui
walle-tunnistus-mees.
17.
Sa ei pea himmustama
omma liggimesse kodda ; Sa ei
pea mitte himmustama ¤
omma liggimesse naest, ei
temma sullast egga ta
ümmardajat, ei temma härga
egga ta eesli, egga
mingisuggust, mis so ligimesse
pärralt on.
18.
Ja keik rahwas näggid ja
kuulsid need pitkse-
mürristamissed ja tulle-leged ja
passuna heält ja mägge
suitsewad; kui rahwas sedda
näggid, siis wabbisesid nem~ad
ja jäid seisma kaugelt,
19.
Ja ütlesid Mosesse wasto:
Rägi sinna meiega, ja meie
tahhame kuulda, ja ärgo räkigo
Jummal meiega, et meie ärra
ei surre.
20.
Ja Moses ütles rahwa
wasto: Ärge kartke, sest
Jummal on sepärrast tulnud, et
ta teid piddi kiusama, ja et
temma kartus teie silma piddi
ollema, et teie patto ei te.
21.
Ja rahwas seisis kaugelt;
agga Moses läks liggi se sure
pim~edusse sisse, kus Jum~al
olli.
22.
Ja Jehowa ütles Mosesse
wasto: Nenda pead sa Israeli
laste wasto ütlema: teie ollete
näinud, et ma taewast ollen
teiega räkinud.