Prohweti Esekieli Ramat
1749 
peäle möttelda, ja häbbi
pärrast ärrapunnastada, kui sa
wasto wöttad ommad öed, kes
suremad sind, nende körwa,
kes wähhemad sind: sest ma
tahhan neid sulle tütriks anda,
agga mitte sinno seädussest;
62.
Waid minna tahhan omma
seädusse sinnoga kinnitada, ja
sa pead tundma, et minna
Jehowa ollen.
63.
Et sa se peäle mötled, ja
häbbened, ja ei pea ennam
omma suud lahti teggema
om~a teotusse pärrast, kui ma
so eest ärraleppitamist teen
keige se pärrast, mis sa olled
teinud: se on Issanda Jehowa
sanna.
17.
Peatük.
Öige nuhtlus kulutakse Sidkia
peäle: Kristussest.
1.
Ja Jehowa sanna sai mo
kätte sedda wisi.
2.
Innimesse poeg, rägi üks
moistetus ülles, ja ütle üks
tähhendamisse sanna Israeli
suggu peäle,
3.
Ja ütle: Nenda ütleb Issand
Jehowa: üks suur kotkas suurte
tibadega, pitka sulgedega, mis
täis sulgi, mis tähnelissed, se
tulli Libanoni mäele, ja wöttis
seedripu ladwa otsa.
4.
Temma wössude üllema otsa
murdis ta ärra, ja wiis sedda
kauba male, ja panni sedda
senna kaupmeeste liñna.
5.
Ta wöttis ka selle Ma
seemnest, ja heitis sedda wilja
pöllo peäle, ta wiis sedda sure
wee jure, sure holega panni ta
sedda senna.
6.
Ja se tousis ülles, ja sai
laiaks winapuuks, kenne kehha
maddal olli, et temma oksad
kallasid se kotka pole, ja
temma jured ollid selle al; ja
se sai winapuuks, ja sai püsti
oksad, ja kaswatas wiljalissed
oksad.
7.
Agga seäl olli üks teine suur
kotkas, sellel ollid sured tiwad
ja paljo sulgi; ja wata,
sesinnane winapu känas
ommad jured tem~a pole, ja
aias ommad oksad ta pole, et
ta tedda piddi kastma tem~a
penartest seäl, kus temma olli
istutud.
8.
Tem~a olli hea wälja peäle
istutud sure wee äre, et ta
olleks woinud okse aiada, ja