Prohweti Osea Ramat
1860 
ülles, ta räkis need sannad
üllepea ülles.
2.
Taniel hakkas räkima sedda
wisi: Ma näggin ommas
näggemisses ö aeges, ja wata,
need nelli taewa tuult käisid
mürrinalt sure merre peäl.
3.
Ja nelli suurt ellajat tousid
ülles merrest, teine teist wisi
kui teine.
4.
Essimenne olli kui loukoer,
ja temmal ollid tiwad kui
kotkal; ma näggin, kunni
temma tiwad ärranoppiti, ja
tedda tösteti ülles Ma peält ja
pandi jalge peäle seisma kui
innimenne, ja innimesse südda
anti temmale.
5.
Ja wata, teine ellajas temma
järgminne olli karro sarnane, ja
seisis ühhel polel, ja kolm
külje-luud olli temma suus ta
hammaste wahhel; ja temmale
ööldi nenda: Touse ülles, sö
wägga paljo lihha.
6.
Pärrast sedda näggin ma, ja
wata üks teine olli otsego
Pardri-metsalinne, ja temmal
olli nelli liñno tiba ommas
selgas; ja sel ellajal olli nelli
Pead, ja wallitsust anti
temmale.
7.
Pärrast sedda näggin ma ö
näggemiste sees, ja wata,
neljas ellajas olli hirmus, ja
jälle, ja wägga tuggew, ja
temmal ollid sured raud-
hambad, ta söi ärra ja murdis
russuks, ja mis üllejäi, tallas ta
ärra omma jalgega; ja se olli
teist wisi kui keik need ellajad,
mis enne tedda, ja kümme
sarwe olli temmal.
8.
Ma pannin need sarwed
tähhele, ja wata, üks teine
pissuke sarw tousis ülles nende
wahhel, ja kolm neist endisist
sarwist kisti jureni wälja selle
eest, ja wata, se sarwe külges
ollid silmad kui innimesse
silmad, ja su, mis sured asjad
räkis.
9.
Ma näggin sedda, kunni
aujärjed siñna pandi, ja se
Wanna päiwist istus mahha:
temma kuub olli kui walge
lummi, ja ta juuksed kui
puhtad willad, ta aujärg olli
tulle-legid, temma rattad kui
pöllew tulloke.
10.
Tulle jöggi wolas ja läks
wälja ta jurest, tuhhat kord
tuhhat tenisid tedda, ja
kümmetuhhat järrele panne
kord kümmetuhhat seisid
temma ees ; kohhus istus