Essimenne Mosesse Ramat
18 
on, keigest lihhast, ni hästi
linnud kui lojuksed ja keik
romajad, mis ma peäl romawad,
to ennesega wälja, et nemmad
siggiwad Ma peäl ja ¤ suggu
teggewad ja neid paljo saab Ma
peäle.
18.
Siis läks Noa wälja, ja
temma poiad ja temma naene ja
temma poegade naesed
tem~aga.
19.
Keik ellajad, keik romajad ja
keik linnud, keik mis romab Ma
peäl omma sugguwössade
järrele, läksid laewast wälja.
20.
Ja Noa ehhitas Jehowale
ühhe altari ülles, ja wöttis keikist
puhtaist lojustest ja keikist
puhtaist lindudest, ja ohwerdas
pölletamisse-ohwrid altari peäl.
21.
Ja Jehowa haistis sedda
maggusat haiso, ja Jehowa
mötles om~as süddames: Ei ma
tahha ennam sedda maad
ärrawanduda innimesse pärrast;
sest innimesse ¤ süddame
mötlemissed on kurjad temma
lapse-pölwest: ja minna ei tahha
¤ teps ennam keik mis ellab
mahhalüa, nenda kui ma ollen
teinud.
22.
Ei pea eddespiddi keik ma-
ilma päiwil mitte löpma ei
semendaminne egga leikus, ei
külm egga pallaw, ei sui egga
talwe, ei pääw egga ö.
9.
Peatük.
Jummal önnistab, kelab tapmist,
teeb Noaga seädust; Noa saab
joobnuks; temma ello-aeg ja
surm.
1.
Ja Jummal önnistas Noa ja
temma poiad ja ütles neile: ¤
Tehke suggu ja teid sago paljo
ja täitke se Ma.
2.
Ja teie kartus ja teie hirm ¤
sago keige metsaliste peäle ja
keige lindude peäle mis taewa
al, keik mis Ma peäl ligub ja
keik merre kallad, need on teie
kätte antud.
3.
Keik mis ligub, mis ellus on,
olgo teile roaks, keik annan
minna teile nenda, kui haljast
rohto.
4.
Kummatagi ei pea teie mitte
lihha söma temma hingega, se
on temma werrega.
5.
Sest töest ma tahhan teie
werd teie hingede pärrast
tagganouda keikide ellajatte