Prohweti Joeli Ramat.
1900 
mis suur on ja tulleb karta.
5.
Ja peab sündima: iggaüks,
kes Jehowa nimme appi hüab,
se peab ärrapeäsema: sest
Sioni mäe peäl ja
Jerusalemmas peab se
ärrapeäsminne ollema, nenda
kui Jehowa on üttelnud, ka
nende seas, kes on üllejänud,
kedda Jehowa wöttab kutsuda.
4.
Peatük.
Jehowa tootab om~a rahwast
kaitsta waenlaste wasto.
1.
Sest wata, neil päiwil ja sel
aial, kui ma Juda ja
Jerusalem~a wangi-pölwe
pöran,
2.
Siis tahhan ma kogguda keik
pagganad, ja neid allawia
Josawati orko, ja tahhan
nendega seäl kohtus käia
omma rahwa ja omma pärris-
ossa Israeli pärrast, et nemmad
sedda pagganatte sekka
ärrapillanud, ja minno Ma
ärrajagganud;
3.
Et nemmad mo rahwa
pärrast liisko heitnud, ja
poeglapse annud hora eest, ja
tüttarlapse münud wina eest, et
nemmad piddid jua sama.
4.
Ja mis on mul ka teggemist
teiega? oh Tirus ja Sidon! ja
keik Wilisti-rahwa raiad! kas
teie tahhate kurja mo kätte
tassuda? ja kui teie tahhate
sedda mo kätte tassuda, siis
tahhan minna kermeste
ussinaste jälle teie pähhä sata,
mis teie wäärt ollete. 5.
Sepärrast et teie mo höbbedat
ja mo kulda wötnud, ja mo
kallid ja parremad asjad winud
omma suurte honette sisse;
6.
Ja ollete Juda lapsed ja
Jerusalemma rahwa lapsed
ärramünud Kreka-rahwa laste
kätte, et teie neid piddite
kaugele nende raiade peält
ärrasaatma.
7.
Wata, ma tahhan neid
üllesärratada, ja ärratua seält
paigast, kuhho teie neid ollete
ärramünud, ja tahhan jälle teie
pähhä sata, mis teie wäärt
ollete.
8.
Ja tahhan teie poiad ja teie
tütred ärramüa Juda laste
kätte, ja nemmad peawad neid
ärramüma Seba-meeste kätte,
ühhe rahwa kätte, mis kaugel
on: sest Jehowa on sedda
räkinud.