Prohweti Mika Ramat.
1925 
1.
Hädda neile, kes nurjatuma
tö peäle mötlewad, ja omma
wodide peäl kurja nou
piddawad, ja teggewad sedda,
kui hom~iko walge saab, et
nende kässi neile on
jum~alaks.
2.
Ja nemmad ihhaldawad
wäljasid, ja kiskuwad neid
wäggise käest ärra, ja
ihhaldawad koddasid, ja
wötwad käest ärra; ja nemmad
tewad liga mehhele ja temma
koiale, ja igga-ühhele ja ta
pärris-ossale.
3.
Sepärrast ütleb Jehowa
nenda: Wata, ma mötlen
önnetust sata sesinnatse
sugguwössa peäle, kust teie
mitte ei pea omma kaela alt
ärrasaatma, ja teie ei pea
mitte kohhutamisse wisil käima,
sest se on kurri aeg.
4.
Sel päwal hakkatakse sedda
tähhendamisse-sanna teie
wasto ütlema, ja ärdaste
kaebama wägga ärda
kaebmissega ja ütlema: Meie
olleme koggoniste ärraraisatud;
temma wahhetab mo rahwa
ossa ärra; oh kuida sadab ta
sedda minno käest ärra! ta
teeb jaggo, et meie peame
ommad wäljad taggasi andma.
5.
Sepärrast ei pea sul ükski
ollema, kes nöört wäljaheidab
liisko-ossaks Jehowa
koggodusses.
6.
Teised tilkutawad need
sannad: Ärge tilkutage mitte
nomimissi: Kui nem~ad sedda
wisi ei tilkuta, siis ei jä teotus
mitte mahha.
7.
Oh sinna, kedda Jakobi
sugguks hütakse, kas Jehowa
waim on lühhikesseks sanud?
ons needsinnatsed temma
teud? eks minno sannad ei te
head sellele, kes kui öiglane
ellab?
8.
Agga ammust aiast peab mo
rahwas sedda öiglast
waenlasseks; seljast kissute teie
kube wammusse peält ärra
nende käest, kes julgeste
mödalähhäwad, kes kui söast
taggasi tullewad.
9.
Mo rahwa lessed naesed
aiate teie ärra nende koddade
seest, mis wägga armsad on
nende melest; nende noorte
laste käest wöttate teie minno
ehte ärra iggaweste.
10.
Touske ülles, ja minge ärra,
sest se Ma ep olle hingamisse
asse ; rojusse pärrast wöttab