Prohweti Sakaria Ramat.
1960 
1.
Ja ma töstsin jälle ommad
silmad ülles, ja näggin; ja wata,
nelli wankrit läksid wälja kahhe
mäe wahhelt, ja need mäed
ollid wask-mäed.
2.
Essimesse wankri ees ollid
punnased hobbosed, ja teise
wankri ees mustad hobbosed.
3.
Ja kolmanda wankri ees
walged hobbosed, ja
neljandama wankri ees kirjud
tuggewad hobbosed;
4.
Ja ma hakkasin räkima, ja
ütlesin Inglile, kes minno wasto
räkis: Mis need on, mo Issand?
5.
Ja Ingel kostis, ja ütles mo
wasto: Need on nelli taewa
tuult, mis wäljalähhäwad seält,
kus nem~ad seisid keige ma-
ilma Issanda jures.
6.
Kus mustad hobbosed ees,
need läksid wälja pohja male,
ja need walged läksid wälja
nende järrele; ja need kirjud
läksid wälja louna male.
7.
Ja need tuggewad läksid
wälja, ja püüdsid miñna maad
läbbikäima; ja temma ütles:
Minge, käige maad läbbi; ja
nemmad käisid maad läbbi.
8.
Ja ta hüdis mind, ja räkis
mo wasto ja ütles: Wata need,
kes wäljaläksid pohja male, on
saatnud mo waimo hingama
pohja male.
9.
Ja Jehowa sanna sai mo
kätte sedda wisi:
10.
Wötta nende wangide,
Eldai, Tobia ja Jedaja käest, (ja
tulle sinna sel päwal, ja tulle
Sewanja poia Josia kotta, kes
Pabelist tulnud:)
11.
Wötta siis höbbedat ja
kulda, ja te kronid, ja panne
Jootsadaki poia Josua üllema-
preestri pähhä.
12.
Ja rägi temma wasto, ja
ütle: Nenda rägib wäggede
Jehowa ja ütleb: Wata üks
mees, Sema nimmi, ja se peab
omma assemelt üllestousma, ja
JEHOWA templi üllesehhitama.
13.
Ja sesamma peab Jehowa
templi üllesehhitama, ja
sesamma peab suurt au sama,
ja istma ja wallitsema om~a
aujärje peäl ¤, ja peab
preester ollema omma aujärje
peäl, ja rahho nou peab
ollema nende mollematte
wahhel.
14.
Ja need kronid peawad
ollema Elemile, ja Tobiale, ja
Jedajale, ja Sewanja poia Enile,
mällestusseks Jehowa templis.
15.
Ja kes kaugel on, need