Ewangelium Pühhast Matteussest ülleskirjotud.
2024 
ümber, ja ütles Peetrusse
wasto: Minne mo tahha, sadan!
sinna olled mulle
pahhandusseks, sest sinna ei
mötle se peäle, mis Jummala,
waid mis innimeste mele
pärrast on.
24.
Siis ütles Jesus omma
jüngrittele: Kui kegi minno
järrele tahhab tulla, se salgago
isseennast ärra, ja wotko
omma risti ennese peäle ja
käigo miño järrel.
25.
Sest kes ial omma ello
tahhab hoida, se kautab sedda
ärra; agga kes ial omma ello
ärra kautab minno pärrast, se
leiab sedda.
26.
Sest mis kasso on
innimessel sest, kui temma keik
se ma-ilma kassuks saaks,
agga omma hingele kahjo
teeks; ehk mis lunnastamisse
hinda woib innimenne anda
omma hinge eest?
27.
Sest se peab sündima, et
innimesse Poeg tulleb omma
Issa au sees om~a inglidega,
ja siis tassub temma iggaühhe
kätte temma tö järrele.
28.
Töest minna ütlen teile:
neist kes siin seiswad, on
monned, kes ei pea surma
maitsma, ennego nemmad
innimesse Poia näwad tullewad
ommas kunningrikis.
17.
Peatük.
Kristust mudetakse, se ku-
többine parrandatakse, kohto
rahha makstakse
ärra.(Ewangelium seitsmel
Pühhapäwal pärrast kolm-aino
Jummala Pühha.
1.
Ja kue päwa pärrast wottis
Jesus ennesega Peetrust ja
Jakobust ja Joannest temma
wenda, ja wiis neid ülles ühhe
körge mäe peäle issepäinis,
2.
Ja tedda mudeti nende ees,
ja temma palle paistis otsego
päike, ja temma rided said
walgeks otsego walgus.
3.
Ja wata, Moses ja Elias
näitsid ennast neile, ja
könnelesid temmaga.
4.
Agga Peetrus wastas, ja
ütles Jesussele: Issand, se on
hea, et meie siin olleme, kui sa
tahhad, siis tahhame meie seie
kolm maia tehha, ühhe sinnule,
ja ühhe Mosessele, ja ühhe
Eliale.
5.
Kui temma alles räkis, wata,