Ewangelium Pühhast Markussest ülleskirjotud.
2072 
35.
Sest kes ial Jummala
tahtmist teeb, se on minno
wend, ja minno ödde, ja emma.
4.
Peatük.
Tähhendamisse sannad
Jummala sanna seemnest,
seemne kossumissest ja sinnäpi
seemnest. Merri ja tuled sawad
waikseks.
1.
Ja temma hakkas ta
öppetama järwe äres, ja paljo
rahwast koggus tem~a jure,
nenda et ta piddi laewa
minnema, ja järwe peäl istma:
ja keik rahwas olli mäel järwe
äres.
2.
Ja temma öppetas neid
paljo tähhendamisse sannade
läbbi, ja ommas öppetusses
ütles temma neile:
3.
Kuulge: wata, üks külwaja
läks wälja külwama
4.
Ja se sündis, kui temma
külwas, kukkus muist tee äre,
ja need linnud, mis taewa all,
tullid, ja söid sedda ärra.
5.
Agga muist kukkus
kaljopeälse Ma peäle, kussa
tem~al ep olnud paljo mulda,
ja tousis pea ülles, sepärrast
et tem~al ep olnud süggawat
mulda.
6.
Agga kui päike tousis, wottis
poud sedda kinni, ja et temmal
juurt ep olnud, kuiwis temma
ärra.
7.
Ja muist kukkus ohhakatte
sekka, ja need ohhakad kaswid
ülles ja lämmatasid sedda ärra,
ja temma ei annud mitte wilja.
8.
Ja muist kukkus hea Ma
peäle, ja kui tem~a tousis ja
kaswis, andis temma wilja, ja
monni kandis kolmekümne
wörra, ja monni kuekümne
wörra, ja monni saa wörra.
9.
Ja temma ütles neile: Kel
körwad on kuulda, se kuulgo.
10.
Agga kui tem~a üksi olli,
siis küssisid need, kes nende
kahheteistkümnega tem~a
ümber ollid, tem~alt sedda
tähhendamisse sanna.
11.
Ja temma ütles neile: Teile
on Jummala rigi sallaja-asja
teäda antud; agga neile, kes
wäljas on, sünnib se keik
tähhendamisse sannade läbbi,
12.
Et nemmad nähhes näwad,
ja siiski ei tunne: ja kuuldes
kuulwad, ja siiski ei moista, et
nem~ad wahhest ümber ei
pöra, ja neile pattud andeks ei