Ewangelium Pühhast Markussest ülleskirjotud.
2081 
olle karjast. Ja tem~a hakkas
neid paljo öppetama.
35.
Ja kui jo mitto tundi ollid
möda läinud, tullid temma
jüngrid temma jure, ja ütlesid:
Se on üks tühhi paik, ja aeg
jääb hiljaks.
36.
Lasse neid ärra, et
nemmad woiwad siñna
ümberkaudo küllade ja allewitte
sisse miñna, ja ennesele leibo
osta, sest neil ep olle, mis
nemmad peawad söma.
37.
Agga temma wastas ja
ütles neile: Andke teie neile
süa. Ja nemmad ütlesid
tem~ale: Kas meie peame
minnema kahhe saa tenari-
rahha eest leibo ostma, ja
neile süa andma?
38.
Agga temma ütles neile:
Mitto leiba teil on? minge ja
katske. Ja kui nem~ad said
katsnud, ütlesid nemmad: Wiis
leiba, ja kaks kalla.
39.
Ja temma käskis neid, et
nemmad piddid saatma keik
mahhaistuma, hulk hulga
körwa, halja rohho peäle.
40.
Ja nemmad istusid
riddamissi mahha, monnes reas
sadda, monnes reas
wiisküm~end.
41.
Ja temma wottis neid wiis
leiba, ja neid kaks kalla, watis
ülles taewa pole ja önnistas ja
murdis need leiwad, ja andis
omma jüngrittele, et nemmad
piddid nende ette pannema. Ja
neid kaks kalla jaggas temma
keikile.
42.
Ja nem~ad söid keik, ja
nende köhhud said täis.
43.
Ja nemmad korjasid kokko
kaksteistkümmend korwi täit
pallokessi, ja neist kallust.
44.
Ja neid, kes need leiwad
ollid sönud, olli wiis tuhhat
meest.
45.
Ja seddamaid sundis ta
ommad jüngrid laewa peäle
miñema, ja tem~a ele teile
pole Petsaida miñema, senni
kui tem~a sedda rahwast piddi
ärralaskma.
46.
Ja kui ta neid sai
ärralasknud, läks temma mäe
peäle luggema.
47.
Ja kui öhto kätte sai, olli
se laew kesk paikas järwes ja
tem~a ükspäinis mäel.
48.
Ja temma näggi neil püsti
hädda käes ollewad soudes
(
sest tuul olli nende wasto) ja
neljandamal ö-wahhi korral tulli
temma nende jure järwe peäl