Ewangelium Pühhast Markussest ülleskirjotud.
2085 
sest kümne linna raiasse.
32.
Ja nemmad töid temma
jure ühhe kurdi, kel kidda keel
olli, ja pallusid tedda, et ta
piddi kät temma peäle
pannema.
33.
Ja temma wottis tedda
rahwa seast ärra körwale, ja
pistis ommad sörmed temma
körwo, ja süllitas, ja putus
temma kelesse,
34.
Ja watis ülles taewa; ohkas
ja ütles tummale: Ewata! se on:
sa lahti!
35.
Ja seddamaid said temma
körwad lahti, ja temma kele-
köidik peäsis lahti, ja temma
räkis selgeste.
36.
Ja temma kelis neid sedda
ühhelegi rägimast; agga sedda
ennam temma neid kelis,
sedda ennam kulutasid
nemmad sedda.
37.
Ja nemmad ehmatasid
üpris wägga ärra, ja ütlesid:
Temma on keik hästi teinud,
kurdidke teeb temma kuulma ja
keletumad rägima.)
8.
Peatük.
Seitsmest leiwast. Wariserid
püüdwad tähte nähha sada.
Nende happotaignast. Tunnistus
Kristussest. Tema kannata-
missest. (Ewangelium seitsmel
Pühhapäwal pärrast kolm-aino
Jummala Pühha.
1.
Neil päiwil, kui wägga paljo
rahwast kous olli, ja neil ep
olnud ühtegi süa, kutsus Jesus
ommad jüngrid ennese jure, ja
ütles neile:
2.
Mul on wägga halle meel se
rahwa peäle, sest nemmad on
jo kolm päwa minno jures
olnud, ja neil ep olle middagi
süa.
3.
Ja kui minna neid lassen
koio miñna sömatta, siis
nörguwad nem~ad ärra tee
peäl, sest monned neist ollid
kaugelt tulnud.
4.
Ja temma jüngrid wastasid
temmale: Kust woib kegi siin
körbes neid leiwaga täita?
5.
Ja temma küssis neilt: Mitto
leiba teile on? ja nemmad
ütlesid: Seitse.
6.
Ja temma käskis rahwast
mahha-istuda Ma peäle, ja
wottis neid seitse leiba, tännas,
murdis ja andis omma
jüngrittele, et nemmad piddid
ettepañema. Ja nem~ad pañid