Ewangelium Pühhast Markussest ülleskirjotud.
2087 
tedda allewist wälja. Ja kui
temma sai temma silmi
süllitanud, ja käed temma
peäle pannud, küssis ta
temmalt, kas ta middagi piddi
näggema.
24.
Ja kui ta ülleswatis, ütles
temma: Minna nään innimessi
köndiwad otsego puud.
25.
Pärrast panni ta jälle käed
tem~a silmade peäle, ja panni
tedda ta ülleswatama, ja
temma sai jälle terweks, ja
näggi neid keik selgeste ärra.
26.
Ja temma käskis tedda
temma koio miñna, ja ütles:
Ärra minne allewisse, ärra ütle
ühhelegi sedda allewis.
27.
Ja Jesus ja temma jüngrid
läksid wälja Keisarea Wilippusse
allewitte sisse, ja temma küssis
omma jüngridelt tee peäl, ja
ütles neile: Kedda mind
innimessed ütlewad ollewad?
28.
Agga nemmad wastasid:
Ristia Joannes; ja teised, Elias;
agga teised, üks neist
prohwetidest.
29.
Ja tem~a ütles nende
wasto: Agga teie, kedda teie
mind ütlete ollewad? siis
wastas Peetrus ja ütles temma
wasto: Sinna olled Kristus.
30.
Ja temma kelis neid
kowwaste, et nemmad ei
piddand ühhelegi temmast
ütlema.
31.
Ja temma hakkas neid
öppetama: Innimesse Poeg
peab paljo kannatama, ja kui
kolbmatta ärraheidetama
wannemist ja üllemist
preestridest ja kirjatundiaist, ja
ärratappetama, ja kolme päwa
pärrast üllestousma.
32.
Ja temma räkis sedda
sanna julgeste, ja Peetrus
wottis tedda ennese jure, ja
hakkas tedda kowwaste keelma.
33.
Agga temma pöris ennast
ümber, ja watis omma jüngritte
peäle, ja söitles Peetrust ja
ütles: Minne mo tahha, sadan,
sest sinna ei mötle se peäle,
mis Jum~ala, waid mis iñimeste
mele pärrast on.
34.
Ja tem~a kutsus sedda
rahwast ennese jure om~a
jüngrittega, ja ütles neile: Kes
miño järrele tahhab tulla, se
salgago isseennast ärra ja
wotko om~a risti ennese peäle
ja käigo miño järrel.
35.
Sest kes ial omma ello
tahhab hoida, se kautab sedda
ärra; agga kes ial omma ello