Ewangelium Pühhast Lukast ülleskirjotud.
2117 
wasto: Kust ma sedda pean
tundma, sest ma ollen wanna
ja mo naene on wägga
ellatand?
19.
Ja se ingel wastas ja ütles
temmale: Ma ollen Kaabriel,
kes Jum~ala ees seisab, ja
mind on läkkitud sulle räkima,
ja sulle need head sannumed
kulutama.
20.
Ja wata, sa pead
keletumaks jäma, ja ei pea
woima räkida selle päwani, kui
se sünnib: sepärrast et sa ei
olle mo sanno usknud, mis
ommal aial peawad toeks
sama.
21.
Ja rahwas ootsid Sakariast,
ja pannid immeks, et ta ni
kaua templisse wibis.
22.
Agga kui ta wälja tulli, ei
woinud temma mitte nendega
räkida, ja nemmad moistsid, et
ta näggemist olli templis
näinud. Ja temma isse näitis
nende pole käega, ja jäi
keletumaks.
23.
Ja se sündis, kui temma
tenistusse korra päwad täis
said, läks ta omma koio.
24.
Ja pärrast neid päiwi sai
temma naene Elisabet käima
peäle, ja hoidis ennast warjul
wiis kuud, ja ütles:
25.
Nenda on Issand mulle
teinud neil päiwil, millal tem~a
minno peäle on waatnud, et ta
piddi mo teotust iñimeste seast
ärrawotma.
26.
Agga kuendamal kuul
läkkitati ingel Kaabriel
Jummalast Kalilea-male ühte
liñna, Naatsaret nimmi,
27.
Ühhe neitsi jure, kes olli
kihlatud ühhe mehhele, Josep
nimmi, kes Taweti suggu, ja
selle neitsi nimmi olli Maria.
28.
Ja se ingel tulli temma
jure, ja ütles: Terre, kes sa
olled armo sanud, Issand olgo
sinnoga, sinna önnistud naeste
seas.
29.
Agga kui ta tedda nähha
sai, ehmatas ta temma sanna
pärrast wägga ärra, ja mötles,
mähhärdune terretaminne se
piddi ollema?
30.
Ja se ingel ütles temma
wasto: Ärra karda Maria, sest
sinna olled armo leidnud
Jummala jurest.
31.
Ja wata, sa pead käima
peäle sama ja Poia ilmale
toma, ja sinna pead temmale
nimme pannema JESUS.
32.
Sesinnane peab suur