Ewangelium Pühhast Lukast ülleskirjotud.
2144 
ja nemmad said ülleültse
märjaks, ja neil olli hädda kä;
24.
Agga nemmad tullid temma
jure, ja ärratasid tedda ülles ja
ütlesid: Öppetaja, öppetaja,
meie lähhäme hukka; agga
temma tousis ülles ja ähwardas
tuult ja laened, ja nemmad jäid
wait, siis sai se waikseks.
25.
Agga tem~a ütles nende
wasto: Kus on teie usk? agga
nemmad kartsid ja
immetellesid, ja ütlesid teine
teise wasto: Kes siis sesinnane
on, et temma ka tuled ja wet
kässib, ja need wotwad temma
sanna kuulda?
26.
Ja nemmad läksid laewaga
Kadara-rahwa male, se on
Kalilea kohhal.
27.
Agga kui temma mäele
läks, tulli temma wasto üks
mees liñnast, sel ollid kurjad
waimud ammust aiast, ja
temmal ei olnud kube selgas,
ja ei seisnud koddo, waid
surnohaudade sees.
28.
Agga kui ta Jesust näggi,
siis karjus temma wägga, ja
heitis temma ette mahha, ja
ütles sure heälega: Mis on mul
sinnoga teggemist, Jesus,
keigekörgema Jum~ala Poeg!
ma pallun sind, et sa mind ei
waewa.
29.
Sest tem~a käskis sedda
rojast waimo sest innimessest
wäljamiñna: sest ta olli tedda
kaua aega waewanud, ja tem~a
olli ahhelattega kinni ja hoiti
jalgraudus, ja temma kiskus
need rauad katki, ja aeti
kurjast waimust körbedesse.
30.
Ja Jesus küssis temmalt, ja
ütles: Mis so nimmi on? agga
temma ütles: Legeon; sest
paljo kurje waimusid ollid
temma sisse läinud.
31.
Ja temma pallus tedda, et
ta neid ei piddand käskma
süggawasse miñna.
32.
Agga seäl olli suur sea-
karri mäe peäl sömas: ja
nem~ad pallusid tedda, et ta
neile piddi lubba andma nende
sisse miñna, ja temma andis
neile lubba.
33.
Agga kui need kurjad
waimud sest innimessest said
wäljatulnud, läksid nemmad
siggade sisse, ja se sea- karri
kukkutas ennast ülle kaela
kalda peält järwe, ja lämmatas
ärra.
34.
Agga kui sea- karjatsed
sedda näggid, mis sündis,