Ewangelium Pühhast Lukast ülleskirjotud.
2146 
Öppetaja, rahwas tungib sinno
peäle ja röhhuwad sind, ja
sinna ütled: Kes se on, kes
minnusse putunud?
46.
Agga Jesus ütles: Üks on
minnusse putunud: sest ma
ollen tunnud, et wäggi minnust
on wäljaläinud.
47.
Agga kui se naene näggi,
et ta ei woinud warjule jäda,
siis tulli ta wärristes ja heitis
temma ette mahha, tunnistas
temmale keige rahwa ees ülles,
mis asja pärrast temma
temmasse olli putunud, ja
kuida temma ni kohhe olli
terweks sanud.
48.
Agga ta ütles temmale:
Olle julge, tüttar, sinno usk on
sind aitnud; minne rahhoga.)
49.
Kui temma alles räkis, tulli
üks selle koggodusse koia-
üllema perrest, ja ütles
temmale: Sinno tüttar on
surnud, ärra te öppetajale
waewa.
50.
Agga kui Jesus sedda kulis,
wastas ta temmale ja ütles:
Ärra karda, ussu agga, siis
peab temma abbi sama;
51.
Agga kui ta kotta sai, ei
lasknud temma keddagi sisse
miñna, kui agga Peetrust ja
Jakobust ja Joannest, ja se
lapse issa ja emma.
52.
Agga keik nutsid ja
kaebasid tedda; agga temma
ütles: Ärge nutke mitte, ta ep
olle mitte surnud, waid ta
maggab.
53.
Ja nemmad naersid tedda,
sest nemmad teädsid, et ta olli
surnud.
54.
Agga temma aias keik
wälja, ja hakkas ta kätte kinni,
ja hüdis ja ütles: Tüttarlaps,
touse ülles.
55.
Ja temma hing tulli jälle, ja
temma tousis seddamaid ülles,
ja ta käskis temmale süa anda.
56.
Ja temma wannemad
ehmatasid ärra; agga temma
kelis neid ei ühhelegi sedda
räkimast, mis olli sündinud.
9.
Peatük.
Kahheteistkümnest Apostlist:
Wiest leiwast. Kristust
mudetakse: Temma
kannatamissest. Jüngritte au-
ahnus, ja wihha. Kuida öiete
peab Kristusse järrel käima.
1.
Agga tem~a kutsus ommad
kaksteistküm~end jüngrit kokko,