Ewangelium Pühhast Lukast ülleskirjotud.
2187 
34.
Ja Jesus kostis ja ütles
neile: Sesinnatse ma-ilma
lapsed wotwad naest, ja
lähhäwad mehhele.
35.
Agga, kes wäärt on
arwatud teist ma-ilma sada, ja
surnust üllestousta, ei need
wotta naest, egga lähhä
mehhele.
36.
Sest nemmad ei woi mitte
ennam ärra--surra; sest
nem~ad on inglide sarnatsed,
ja nemmad on Jum~ala lapsed,
et nemmad üllestousmisse
lapsed on.
37.
Agga et surnud
üllestouswad, näitab ka Moses
kibbowitsa poösas, kui tem~a
Issandat nim~etab Abraami
Jum~alaks, ja Isaaki Jum~alaks,
ja Jakobi Jummalaks;
38.
Agga Jummal ei olle mitte
surnutte, waid ellawatte
Jummal: sest keik ellawad
temmale.
39.
Agga monningad
kirjatundiaist wastasid ja
ütlesid: Öppetaja, sinna olled
hästi räkinud.
40.
Agga nemmad ei julgend
temmalt ühtegi ennam küssida;
41.
Agga tem~a ütles nende
wasto: Kuida nemmad ütlewad,
Kristust Taweti Poia ollewad?
42.
Ja Tawet isse ütleb laulo-
ramatus: Issand on minno
Issandale üttelnud: Istu minno
parrama pole,
43.
Kunni minna sinno
waenlased saan pannud sinno
jalge-alluseks järjeks.
44.
Nüüd hüab Tawet tedda
Issandaks, kuida ta siis on
temma Poeg?
45.
Agga tem~a ütles keige
rahwa kuuldes omma
jüngrittele:
46.
Hoidke ennast nende
kirjatundiatte eest, kes pitkis
ridis tahtwad käia, ja
armastawad terretamissed
turrude peäl, ja essimessed
pingid koggodusse koddade
sees, ja üllemat otsa laudas
öhto-sömaaegus.
47.
Nemmad söwad leskede
honed ärra, ja luggewad
silmakirjaks pitkad palwed:
needsinnatsed peawad
raskemat hukkatust sama.
21.
Peatük.
Lessenaese annist:
Jerusalemma liñna ärrarik-
missest: Ma-ilma löppetussest.