Ewangelium Pühhast Lukast ülleskirjotud.
2201 
ärraannud, ja tedda risti lönud.
21.
Agga meie lootsime, et ta
piddi sesamma ollema, kes
Israeli rahwast piddi
ärralunnastama, ja peäle se
keik on tänna kolmas pääw,
kui se on sündinud.
22.
Agga ka monningad naesed
meie seast on meid
ärraehmatanud, kes warra
hom~iko haua jure ollid tulnud,
23.
Ja kui nemmad temma
ihho ei leidnud, tullid nemmad
ja ütlesid, ennast ka inglide
näo näinud, kes ütlewad tedda
ellawad.
24.
Ja monningad meie seast
läksid haua jure, ja leidsid
nenda, kui need naesed ka
üttelnud; agga tedda ennast ei
näinud nemmad mitte.
25.
Ja temma ütles nende
wasto: Oh! teie rummalad ja
süddamest pitkaldased sedda
keik uskuda, mis prohwetid on
räkinud.
26.
Eks KRISTUS sedda
piddand kannatama, ja omma
au sisse minnema?
27.
Ja temma hakkas
Mosessest ja keikist
prohwetidest, ja selletas neile
ärra keige kirjade sees sedda,
mis temmast olli kirjotud.
28.
Ja nem~ad said se allewi
liggi, kuhho nemmad läksid, ja
tem~a teggi ennast emale
miñema.
29.
Ja nemmad pallusid tedda
wäggise ja ütlesid: Jä meie
jure, sest öhto jouab, ja pääw
werib; ja temma läks sisse
nende jure jäma.
30.
Ja se sündis, kui ta
nendega laudas istus, wottis
temma leiba, önnistas ja
murdis ja andis neile.
31.
Siis peäsid nende silmad
lahti, ja nemmad tundsid
tedda, ja temma kaddus nende
eest ärra.
32.
Ja nemmad ütlesid teine
teise wasto: Eks meie südda
meie sees ei pöllend, kui ta
meiega räkis tee peäl, ja kui ta
meile kirjad ärraselletas?
33.
Ja nemmad tousid
selsammal tunnil ülles, ja läksid
taggasi Jerusalemma, ja leidsid
need üksteistkümmend, ja neid,
kes nende jures ollid, kous
ollemast,
34.
Kes ütlesid: Issand on
töeste üllestousnud, ja ennast
Simonale näitnud.
35.
Ja nemmad rääksid sedda