Ewangelium Pühhast Joannessest ülleskirjotud.
2217 
25.
Töest, töest minna ütlen
teile, et tund tulleb, ja nüüd jo
on, et surnud peawad Jummala
Poia heäle kuulma, ja, kes
sedda sawad kuulnud, need
peawad ellama.
26.
Sest, otsego Issal on ello
issienneses, nenda on temma
ka Poiale annud, et ello peab
temma ennese sees ollema.
27.
Ja on temmale ka
melewalla annud kohhut
moistma, et ta innimesse Poeg
on.
28.
Ärge pange sedda immeks:
sest tund tulleb, millal keik, kes
haudade sees on, peawad
temma heäle kuulma,
29.
Ja wälja tullema, kes on
head teinud, ello
üllestousmisseks; agga kes on
pahha teinud, hukkamoistmisse
üllestousmisseks.
30.
Minna ei woi issiennesest
ühtegi tehha; minna moistan
kohhut nenda kui ma kulen, ja
minno kohhus on öige, sest
minna ei otsi mitte omma
tahtmist, waid se Issa tahtmist,
kes mind on läkkitanud.
31.
Kui ma tunnistan
issiennesest, siis ei olle mo
tunnistus mitte tössine.
32.
Üks teine on, kes minnust
tunnistab, ja ma tean, et se
tunnistus tössine on, mis
temma minnust tunnistab.
33.
Teie ollete läkkitanud
Joannesse jure, ja temma on
töele töt tunnistanud.
34.
Agga minna ei wotta
tunnistust innimessest; waid
sedda ütlen minna, et teie
önsaks saaksite.
35.
Temma olli üks künal, mis
pölles ja paistis; agga teie
tahtsite ürrikesseks aiaks
temma walgusse sees wägga
röömsad olla.
36.
Agga minnul on surem
tunnistus, kui Joannesse
tunnistus ; sest need teud, mis
Issa minnule on annud, et ma
neid pean löppetama,
needsammad teud, mis minna
teen, tunnistawad minnust, et
Issa mind läkkitanud.
37.
Ja se Issa, kes mind on
läkkitanud, se--samma on
minnust tunnistanud; teie ei
olle ial temma heält kuulnud,
egga temma näggo näinud.
38.
Ja teil ei olle mitte temma
sanna teie sees ollemas: sest
teie ei ussu seddasinnast,
kedda temma on läkkitanud.