Ewangelium Pühhast Joannessest ülleskirjotud.
2236 
Issa, ja jättan omma ello
lammaste eest.
16.
Ja minnul on weel teised
lambad, need ei olle mitte
sestsinnatsest laudast, ja neid
pean miña ka seie toma, ja
nemmad kuulwad minno heäle,
ja peab üks karri ja üks
karjane ollema.)
17.
Sepärrast armastab mind
Issa, et minna jättan omma
ello, et ma sedda jälle wottan.
18.
Ükski ei wotta sedda
minnust, waid ma jättan sedda
isseennesest; minnul on
melewald sedda anda, ja
melewald sedda jälle wotta;
sedda kässosanna ollen minna
omma Issalt sanud.
19.
Siis tousis ta riid Juda-
rahwa seas nende sannade
pärrast.
20.
Agga paljo nende seast
ütlesid: Tem~al on kurri waim,
ja tem~a jamsib; mis teie
tedda kulete?
21.
Teised ütlesid: Need ei olle
mitte nisuggused sannad, kui
selle, kes kurjast waimust on
waewatud; kas kurri waim woib
pimmedatte silmad lahti tehha?
22.
Agga siis peti kirriko-päwa
Jerusalem~as, ja talwe olli.
23.
Ja Jesus köndis pühhas
koias Salomoni wölwitud hones.
24.
Siis tullid Juda-rahwas
temma ümber, ja ütlesid
temma wasto: Kauaks jättad sa
meie hinge kahhe wahhele?
olled sa Kristus, siis ütle meile
sedda julgeste.
25.
Jesus kostis neile: Minna
ollen teile jo üttelnud, ja teie
ei ussu mitte; need teud, mis
minna teen omma Issa nimmel,
needsinnatsed tunnistawad
minnust.
26.
Agga teie ei ussu mitte;
sest teie ei olle mitte minno
lammastest, nenda kui ma teile
ollen üttelnud.
27.
Minno lambad kuulwad
minno heäle, ja minna tunnen
neid, ja nemmad käiwad minno
järrel.
28.
Ja minna annan neile
iggawest ello, ja nemmad ei sa
ellades hukka, ja ükski ei kissu
neid minno käest.
29.
Minno Issa, kes neid mulle
on annud, on surem kui keik ;
ja ükski ei woi neid minno Issa
käest kiskuda.
30.
Minna ja se Issa olleme
üks.
31.
Siis töstsid Juda-rahwas