Teine pühha Luka Ramat Pühha Apostlide Teggudest.
2272 
22.
Ja hakkanud Joannesse
ristimissest selle päwani, millal
temma meilt on ülleswoetud)
temma üllestousmisse
tunnistajaks meiega sama.
23.
Ja nemmad seädsid kaks
ette, Josepit, kedda hütakse
Parsabaks, kelle liignimmi olli
Justus, ja Mattiast:
24.
Ja nemmad luggesid ja
ütlesid: Sinna Issand keikide
süddame tundia! näita ülles üht
neist kahhest, kumma sinna
olled ärrawallitsenud,
25.
Et temma sedda tenistusse
ja Apostlide ammeti liisko-ossa
peab wotma, kust Juda on
ärratagganenud, et ta omma
ennese paika piddi minnema.
26.
Ja nemmad heitsid liisko
nende pärrast, ja se liisk
langes Mattia peäle, ja tedda
arwati nende ühheteistkümne
Apostli sekka.)
2.
Peatük.
Pühha Waim wallatakse wälja
Apostlide peäle. Peetrus
kulutab, et Jummala tootus
pühhast Waimust ja Kristussest
töeks sanud. Kolmtuhhat
pöörwad Jesusse pole. (Epistel
Nellipühhi essimessel päwal.
1.
Ja kui nellipühhi-pääw kätte
sai, siis ollid nemmad keik
ühhel melel kous.
2.
Ja taewast sündis äkkitselt
üks kohhiseminne, otsego
kange tuul olleks puhhunud, ja
täitis keik sedda kodda, kus
nemmad istsid.
3.
Ja neist nähti kui löhhutud
tulle keled, ja se seisis
iggaühhe peäle nende seast.
4.
Ja nemmad said keik täis
pühha Waimo, ja hakkasid
räkima teisi keli, nenda kui se
Waim neile andis selgeste
üllesräkida;
5.
Agga Jerusalemmas ollid
Juda-rahwas ellamas,
jummalakartlikkud mehhed
keigesugguse rahwa seast, mis
taewa al on.
6.
Kui nüüd sesinnane heäl
sündis, siis tulli rahwa-hulk
kokko, ja said ommas möttes
seggaseks, sest iggaüks kulis
neid omma kele murde
räkiwad.
7.
Ja nemmad ehmatasid keik
ärra, ja pannid immeks, ja
ütlesid teine teise wasto: Wata,
eks needsinnatsed keik, kes