Teine pühha Luka Ramat Pühha Apostlide Teggudest.
2274 
iggaüks, kes ial Issanda nimme
appi hüab, peab önsaks sama.
22.
Israeli rahwa mehhed,
kuulge needsinnatsed sannad:
Jesust Naatsarettist, Jummalast
teile awwalikkuks tehtud meest
wäe- ja imme--teggude ja
tähtega, mis Jummal temma
läbbi teie seas teggi, nenda kui
teie issegi teate,
23.
Seddasinnast, kui temma
Jummala seätud nou ja
enneteädmisse läbbi olli
ärraantud, ollete teie wotnud
üllekohtuste käe läbbi, ja
naeltega kinni lönud ja
ärratapnud,
24.
Kedda Jummal on
üllesärratanud, kui ta tedda sai
peästnud mitmest surma
wallust, sest et se ei woinud
mitte olla, et tedda piddi
temmast kinnipetama.
25.
Sest Tawet ütleb temmast:
Minna ollen Issandat ikka
ennese ette seädnud, sest
temma on mo parramal polel,
et ma ei pea köikuma.
26.
Sepärrast on minno südda
römus, ja mo keel on wägga
römus, ja ka minno lihha peab
hingama lotusses.
27.
Sest sinna ei jätta mo
hinge mitte hauda, egga salli,
et sinno pühha mees peab
ärramäddanemist näggema.
28.
Sa olled mulle teäda
annud ello-teed, sa täidad
mind römoga omma palle ees.
29.
Mehhed, wennad, ons lubba
julgeste teile räkida sest pea-
wannemast Tawetist, et ka
tem~a on surnud ja
mahhamaetud, ja temma haud
on meie jures tänna päwani.
30.
Et ta nüüd prohwet olli, ja
teädis, et Jummal temmale
wandega olli tootanud, temma
niute suggust Kristust
üllesärratada lihha polest, se
piddi istuma temma au-järje
peäl;
31.
Siis näggi temma enne
ärra, ja räkis Kristusse
üllestousmissest, et temma hing
ei olle mitte hauda jäetud, ja
temma lihha ei olle mitte
mäddanemist näinud:
32.
Seddasinnast Jesust on
Jummal surmast üllesärratanud,
selle asja tunnistajad olleme
meie keik.
33.
Et temma nüüd Jummala
parrama käe läbbi on
üllendatud, ja pühha Waimo
tootust Issalt on sanud, siis on