Teine pühha Luka Ramat Pühha Apostlide Teggudest.
2292 
näggi need imme-tähhed ja
sured wäggewad teud, mis
sündisid, sai tem~a otsego
ennesest ärra.
14.
Ja kui need Apostlid, kes
Jerusalemmas ollid, said
kuulda, et Samaria-lin Jummala
sanna olli wastowotnud,
läkkitasid nemmad nende jure
Peetrust ja Joannest:
15.
Kui need senna said,
pallusid nemmad Jummalat
nende eest, et nemmad pühha
Waimo piddid sama.
16. (
Sest temma ei olnud weel
ühhegi peäle nende seast
langenud, waid nemmad ollid
agga Issanda Jesusse nimmel
ristitud.)
17.
Siis pannid nemmad käed
nende peäle, ja nemmad said
pühha Waimo.)
18.
Agga kui Simon näggi, et
Apostlide kätte
peälepannemisse läbbi pühha
Waim anti, pakkus temma neile
rahha,
19.
Ja ütles: Andke mulle ka
sedda melewalda, et se, kelle
peäle minna ial käed pannen,
pühha Waimo saaks;
20.
Agga Peetrus ütles temma
wasto: Kaddugo so rahha
sinnoga, et sa mötled Jummala
anni rahha läbbi kätte sawad,
21.
Sul ep olle ossa egga
jaggo sestsinnatsest sannast,
sest et sinno südda ei olle
öige Jummala ees:
22.
Sepärrast lasse meelt
parrandada sestsinnatsest
ommast kurjussest, ja pallu
Jummalat, ehk sinno süddame
mötleminne wahhest sulle
andeks antakse;
23.
Sest minna nään sind
wihkawas sappis, ja üllekohto
solmes kinni ollewad.
24.
Agga Simon wastas ja
ütles: Palluge teie Issandat
minno eest, et neist asjust
ühtegi minno peäle ei tulle, mis
teie ollete üttelnud.
25.
Kui nemmad nüüd said
tunnistanud, ja räkinud Issanda
sanna, pöörsid nemmad jälle
ümber Jerusalemma pole, ja
kulutasid armo--öppetust mitme
Samaria-ma allewi sees.
26.
Ja Issanda ingel räkis
Wilippusse wasto, ja ütles:
Wotta kätte ja minne louna
pole sedda teed, mis
Jerusalemmast alla lähhäb
Kaatsa pole, se on üks tühhi
paik.