Teine pühha Luka Ramat Pühha Apostlide Teggudest.
2302 
nendega sönud.
4.
Agga Peetrus hakkas ja
selletas neile pärrastikko keik
ärra, ja ütles:
5.
Minna ollin Joppe liñnas
Jummalat pallumas, ja näggin,
kui ma otsego ennesest ärra
ollin, üht näggemist, seäl olli
üks asti, mis mahha tulli otse
kui suur rättik, mis neljast
nurgast peti, ja taewast mahha
lasti, ja se sai senni kui minno
jure.
6.
Kui ma üksi silmi se peäle
waatsin, tundsin minna ja
näggin neljajalgsid ma-ellajaid,
ja metsalissi, ja romajaid ja
lindo, mis taewa al.
7.
Agga ma kuulsin ühhe heäle
ütlewad: Touse ülles Peetrus,
tappa ja sö.
8.
Agga ma ütlesin: Ei mitte,
Issand; sest minno suhho ei
olle ellades ühtegi ärrakeeldud
egga rojast sanud.
9.
Agga mulle wastas teist
korda üks heäl taewast: Mis
Jummal on puhhastanud,
sedda ärra arwa sa mitte
keeldud ollewad.
10.
Ja se sündis kolmkord; ja
keik tombati jälle ülles taewa.
11.
Ja wata, seddamaid seisid
kolm meest se koia ees, kus
ma sees ollin, kes ollid
Keisareast minno jure läkkitud.
12.
Agga Waim ütles mulle, et
ma piddin nendega minnema,
ja ei mitte kaksipiddi mötlema;
siis tullid ka needsinnatsed
kuus wenda minnoga, ja meie
läksime selle mehhe kotta.
13.
Ja temma kulutas meile,
kuida ta olli näinud ühhe ingli
ommas koias seiswad, ja
tem~ale ütlewad: Läkkita Joppe
mehhi, ja kutsu Simonat, kedda
lianimmega Peetrusseks
hütakse,
14.
Se peab sulle räkima
sannad, mis läbb sinna ja keik
sinno perre peab önsaks sama.
15.
Agga kui ma hakkasin
räkima, langes pühha Waim
nende peäle, nenda kui meiege
peäle algmisses.
16.
Siis mötlesin minna Issanda
sanna peäle, kui ta ütles:
Joannes on kül weega ristinud,
agga teid peab pühha
Waimoga ristitama.
17.
Et nüüd Jummal neile
nisammosugguse añni on
annud kui meilegi, kes meie
ussume Issand Jesusse
Kristusse sisse, kes siis minna