Teine pühha Luka Ramat Pühha Apostlide Teggudest.
2330 
tullin, kuida ma iggal aial teie
jures ollen olnud,
19.
Issandat tenides keige
allandussega ja paljo silma-
weega, ja kiusatustega, mis
mulle juhtusid Juda-rahwa
sallaja takkakiusamiste läbbi.
20.
Kuitao ma polle middagi
teie eest sallaja piddanud, mis
teile tarwis piddi ollema, mis
minna ei olleks teile kulutanud,
ja teid öppetanud awwalikult ja
koddasid möda,
21.
Ja ollen tunnistanud ni
hästi Juda- kui Kreka-rahwale
mele-parrandamist Jummala
pole, ja usko meie Issanda
Jesusse Kristusse sisse.
22.
Ja nüüd wata, minna
waimus seutud lähhän
Jerusalemma, ja ei tea mitte,
mis mulle seäl woib juhtuda,
23.
Kui agga sedda, et pühha
Waim iggas liñnas tunnistab ja
ütleb, et köidikkud ja
willetsussed mind ootwad.
24.
Agga minna ei holi sest
middagi, ei pea ka omma ello
isse mitte kalliks, et minna
agga omma ello korra römoga
löppetan, ja se ammeti, mis ma
ollen sanud Issanda Jesusse
käest, et ma pean tunnistama
Jummala armo Ewangeliummit.
25.
Ja nüüd wata, ma tean, et
teie keik ei sa ial ennam
minno silmi nähha, kelle jurest
ma ollen läbbiläinud, Jummala
riki kulutades.
26.
Sepärrast tunnistan minna
teile tännasel päwal, et ma
puhhas ollen keikide werrest.
27.
Sest ma polle ühtegi
Jummala noud teie eest sallaja
piddanud, mis ma teile ei
olleks kulutanud.
28.
Sepärrast pange isseennast
ja keik karja tähhele, kelle
peäle teid pühha Waim on ülle-
-
watajaks pannud, et teie peate
kui karjatsed hoidma Jummala
koggodust, mis ta omma
ennese werre läbbi ennesele
on saatnud.
29.
Sest ma tean sedda, et
pärrast minno ärraminnemist
teie sekka tullewad hirmsad
hundid, kes karjale armo ei
anna.
30.
Ka teie enneste seast
sawad tousma mehhed, kes
pöratsed könned räkiwad, et
nemmad woiksid jüngrid ennese
järrele haukutada.
31.
Sepärrast walwage ja
möttelge, et minna kolm