Teine pühha Luka Ramat Pühha Apostlide Teggudest.
2341 
24.
Peatük.
Juda-rahwas kaebawad
Paulusse peäle Mawallitseja
ette. Paulus kostab ennese
eest.
1.
Agga wie päwa pärrast tulli
üllempreester Ananias alla
wannemattega, ja Tertullusse
ühhe könne-mehhega; need
tullid Mawallitseja ette Paulusse
pärrast.
2.
Ja kui tedda ettekutsuti,
hakkas Tertullus kaebama
temma peäle, ja ütles:
3.
Et meie sinno läbbi sure
rahho olleme sanud, ja mitto
ausa asja sellesinnatse rahwale
sinno holekandmisse läbbi on
sündinud, sedda wottame meie
ikka ja keikis paikus, kallis
Weliks, sure tännoga wasto.
4.
Agga et ma sind kauaks ei
wiwita, siis pallun minna sind,
et sa meid lühhidelt kuled
omma tassandusse pärrast.
5.
Sest meie olleme leidnud, et
se mees üks kahjo-teggia on,
ja et ta tülli töstab keige Juda-
-
rahwa seas keiges ma-ilmas,
ja et ta Naatsarejide woöra
usso peamees on,
6.
Kes ka püüdnud pühha
kodda ärrateotada, kedda meie
ka kinniwotsime ja tahtsime
temma peäle kohhut moista
om~a kässo järrele.
7.
Agga üllempealik Lüsias tulli
peäle, ja wottis tedda wäggise
meie käest ärra,
8.
Ja käskis tem~a kaebajad
siño jure tulla, kennelt sa isse
woid küssida, ja keikist neist
asjust teäda sada, mis meie
tem~a peäle kaebame.
9.
Agga Juda-rahwas
tunnistasid sedda ka, ja ütlesid
sedda nenda ollewad.
10.
Agga Paulus, kui
Mawallitseja temmale käega
näitis, et ta piddi räkima,
wastas: Et miña tean, et sa
mitto aastat selle rahwa
Mawalliseja olled olnud, siis
tahhan ma sedda julgeminne
ennese eest kosta.
11.
Sest sa woid moista, et
ennam ep olle kui
kaksteistkümmend päwa, kui
ma ollen üllesläinud,
Jerusalemmas Jummalat
kummardama,
12.
Ja et nemmad mind ep
olle leidnud pühhas koias
ühhegi innimessega