Teine pühha Luka Ramat Pühha Apostlide Teggudest.
2344 
Tahhad sa ülles Jerusalemma
miñna, ja seäl minnust lasta
kohhut ennese peäle moista
nende asjade pärrast?
10.
Agga Paulus ütles: Ma
seisan Keisri kohto-järre ees,
seäl peab mo peäle kohhut
moistetama; Juda-rahwale polle
ma middagi liga teinud, nenda
kui sinna ka parreminne tead.
11.
Sest kui ma middagi ollen
liga teinud, ja mis surma wäärt
on, siis ei törku minna mitte
surres; agga kui sest middagi
ei olle, mis need--sinnatsed mo
peäle kaebawad, siis ei woi
mind ükski nende kätte
ärraanda; Keisri jurest otsin ma
kohhut.
12.
Siis köñeles Westus sure
kohtoga, ja wastas: Keisri
kohhut olled sa noudnud,
Keisri jure pead sa minnema.
13.
Agga kui monned päwad
said möda läinud, tulli
kunningas Agrippas ja Pernike
Keisarea, Westust terretama.
14.
Ja kui nemmad senna jo
mitto päwa said wibinud, siis
räkis Westus kunningale
Paulusse asja, ja ütles: Üks
mees on seie Weliksist kinni
jäetud,
15.
Kelle pärrast üllemad
preestrid ja Juda--rahwa
wannemad minno ette tullid,
kui minna Jerusalemmas ollin,
ja pallusid kohhut temma
peäle.
16.
Neile kostsin minna, et
Roma-rahwal sedda wisi ei olle,
üht innimest ärraanda hukkata,
ennego se, kelle peäle
kaebatakse, saab suud suud
wasto kaebajattega, ja aega
saab ennese eest kosta se sü
pärrast, mis temma peäle
kaebatakse.
17.
Kui nemmad nüüd seie
kohta tullid, siis ei wibind miña
mitte, waid läksin teisel päwal
kohto--järre peäle istma, ja
käsksin sedda meest ettetua.
18.
Kui need kaebajad kohto
ees seisid, ei woinud nemmad
ühtegi sedda süüd temma
peäle tösta, mis minna
mötlesin.
19.
Agga neil ollid monningad
waidlemissed temma wasto
nende ommast ebba-ussust, ja
ühhest ärrasurnud Jesussest,
kedda Paulus ütles ellawad.
20.
Kui ma nüüd sesinnatse
asja küssimisse peäle ei
moistnud, ütlesin minna: Kas ta