Teine pühha Luka Ramat Pühha Apostlide Teggudest.
2346 
ennese eest kosta keige nende
asjade pärrast, mis Juda-
rahwas mulle süüks andwad;
3.
Keigeennamiste, et sa tead
keik Juda-rahwa kombed ja
küssimissed: sepärrast pallun
minna sind, et sa mind
kannaltlikkult kuled.
4.
Minno ello wisid norest east
sadik, mis mul algmissest
omma rahwa seas
Jerusalemmas olnud, teädwad
keik Juda-rahwas,
5.
Kes mind jo enne tunnud
(
kui nemmad sedda agga
tahtwad tunnistada), et minna
meie Jummala tenistusse
keigekangema wisi järrel ollen
kui Wariseer ellanud.
6.
Ja nüüd seisan minna, ja
mo peäle moistetakse kohhut
se lotusse pärrast, mis
Jum~alast meie wannemille on
tootud.
7.
Senna lotusse jure lootwad
tulla meie kaks--teistkümmend
sugguarro, ööd ja päwad allati
Jummalat tenides; se lotusse
pärrast, kunningas Agrippas,
töstetakse mo peäle süüd neist
Juda-rahwast.
8.
Mis? kas teie jures sedda
uskmatta asjaks petakse, et
Jummal surnud üllesärratab?
9.
Kül ma mötlesin
isseenneses, et ma Naatsaretti
Jesusse nimme wasto paljo
kurja piddin teggema,
10.
Mis minna ka
Jerusalemmas ollen teinud, ja
mitto pühha innimest
wangitorni kinnipannud, kui ma
üllemilt preestridelt ollin lubba
sanud; ja kui neid ärratappeti,
siis andsin minna omma sanna
senna körwa.
11.
Ja ma nuhtlesin neid
saggedaste keige koggoduste
koddades, ja sundsin neid
Jummalat teotada, ja ollin
wägga hul nende peäle, ja
kiusasin neid takka ka
woöraste liñnadest sadik.
12.
Ja kui minna ka sepärrast
Tamaskusse liñna läksin
üllematte preestride melewalla
ja loaga,
13.
Siis näggin minna, oh
kunningas, kesk päwa aial tee
peäl ühhe walgusse, mis
selgem kui päike, mis taewast
minno ja nende ümber paistis,
kes minnoga tee peäl käisid.
14.
Agga kui meie keik Ma
peäle mahhalangsime, kuulsin
minna heält eñese wasto