Teine pühha Luka Ramat Pühha Apostlide Teggudest.
2350 
meie naljalt omma pati kätte
sada;
17.
Sedda wotsid nemmad
ülles, ja pruuksid keik abbi, ja
köitsid se laewa kinni köitega,
ja kui nemmad kartsid ennast
liwa peäle juhtuwad, lasksid
nemmad purjed mahha, ja
weersid nenda.
18.
Agga kui meid kurjast
ilmast wägga aeti, siis heitsid
nemmad teisel päwal muist
koormat wälja.
19.
Ja kolmandamal päwal
heitsime meie omma kättega
laewa riistad wälja.
20.
Agga kui mitmel päwal ei
päike egga tähhed ei paistnud,
ja ei mitte pissut kurja ilma
meie wasto olnud, siis löppes
wimaks keik lotus ärra
hingesse jäda.
21.
Agga kui nemmad kaua
aega ollid sömatta olnud, siis
seisis Paulus nende keskel, ja
ütles: Oh mehhed! teie olleksite
piddand minno sanna kuulma,
ja mitte Kretast ärratullema, ja
sest kahjust ja häddast ilma
jäma.
22.
Ja nüüd maenitsen minna:
olgo teile hea meel, sest ükski
hing ei sa meie seast hukka,
kui agga se laew.
23.
Sest sel ösel seisis
Jummala ingel minno jures,
kenne pärralt ma ollen, kedda
minna ka tenin,
24.
Ja ütles: Ärra karda Paulus,
sa pead Keisri ette sama, ja
wata, Jummal on sulle need
keik kinkinud, kes sinnoga
laewa peäl on.
25.
Sepärrast, mehhed, olgo
teil hea meel, sest ma ussun
Jummalat, et se nenda peab
sündima, kui mulle on ööldud.
26.
Agga meie peame ühhe
sare peäle aiama.
27.
Agga kui jo
neljasteistkümnes ö kätte tulli,
ja meid Adria-merre peäl senna
ja tenna aeti, siis arwasid
laewa-mehhed kesk ö aial, et
nemmad ühhe Ma liggi piddid
sama.
28.
Ja kui nemmad lodi wette
heitsid, leidsid nemmad
kaksküm~end sülda wet; agga
kui nemmad pissut eddasi
läksid, ja jälle lodi heitsid,
leidsid nemmad
wiisteistkümmend sülda.
29.
Siis kartsid nemmad, et
nemmad piddid kowwa paikade
peäle juhtuma, ja heitsid nelli