Apostli Paulusse Ramat Roma-rahwale kirjotud.
2371 
patto pärrast; agga waim on
ello öigusse pärrast.
11.
Agga kui selle Waim, kes
Jesust on surnust
üllesärratanud, teie sees ellab,
siis wottab se, kes Kristust on
surnust üllesärratanud, ka teie
surrelikkud ihhud ellawaks
tehha temma Waimo läbbi, kes
teie sees ellab.
12.
Sepärrast nüüd, wennad, ep
olle meil wölgo lihhaga, et
meie peaksime lihha järrele
ellama.
13.
Sest kui teie lihha järrele
wottate ellada, siis peate teie
surrema ; agga kui teie Waimo
läbbi ihho teud wottate
surretada, siis peate teie
ellama.
14.
Sest ni mitto kui Jummala
Waimo läbbi juhhatakse,
needsinnatsed on Jummala
lapsed.
15.
Sest teie ep olle sanud
sullase pölwe waimo, et teie
jälle peaksite kartma, waid teie
ollete lapse pölwe Waimo ¤
sanud, kelle läbbi meie
kissendame: Abba, Issa!
16.
Sesamma Waim tunnistab
meie waimoga, et meie olleme
Jummala lapsed.
17.
Olleme meie nüüd lapsed,
siis olleme meie ka pärriad,
nihästi Jummala pärriad kui
Kristusse pärriad, kui meie
Temmaga kannatame, et meie
ka Temmaga au sisse same.)
18.
Sest minna arwan, et
sellesinnatse aia kannatamissed
ep olle ühtegi wäärt selle au
wasto, mis meile peab
ilmutadama.
19.
Sest loom otab pitki silmi
Jummala laste au ilmumist.
20.
Sest loom on tühja pölwe
alla heidetud, ei mitte hea
melega, waid selle pärrast, kes
tedda on senna alla heitnud,
21.
Se lotusse peäle, et ka
sesamma loom peab peästetud
sama sest kadduwa asja
tenistussest Jummala laste au
wabbadusseks.
22.
Sest meie teame, et keik
loom ühtlase äggab, ja ühtlase
sures waewas on tännini.
23.
Agga mitte ükspäinis se,
waid ka need isse, kellel
Waimo essimessed annid on, ja
meie isse äggame isseennestes,
ja otame laste öigust, se on:
meie ihho ärrapeästmist.)
24.
Sest meie olleme
ärrapeästetud lotusse läbbi;