Apostli Paulusse Ramat Roma-rahwale kirjotud.
2385 
ollewad, sel on se ärrakeeldud.
15.
Agga kui sinno wend roa
pärrast kurwaks saab, siis ei
käi sinna teps armastusse
järrel: ärra sata hukka omma
roaga sedda, kelle eest Kristus
on surnud.
16.
Sepärrast ärge laske omma
head mitte teotada.
17.
Sest Jummala riik ep olle
mitte roog egga joma-aeg,
waid öigus, ja rahho, ja rööm
pühha Waimo sees.
18.
Sest kes neis asjus
KRISTUST tenib se on Jummala
mele pärrast, ja kölwab
innimeste melest.
19.
Sepärrast noudkem nüüd
sedda takka, mis rahhuks, ja
parrandusseks issekeskes tarwis
tulleb.
20.
Ärra rikku roa pärrast
Jummala teggo; keik road on
kül puhtad; agga sel innimessel
on se pahha, kes
pahhandussega sööb.
21.
Se on hea, et sa lihha ei
sö, egga wina ei jo, egga
sedda, kuhho wasto sinno
wend ennast toukab, ehk
pahhandab, ellik nödraks saab.
22.
Ons sinnul usk, siis olgo se
sulle ennesele Jummala ees;
Önnis on se, kes isseennese
peäle kohhut ei moista selle
asja sees, mis ta tunneb hea
ollewad.
23.
Agga kes kaksipiddi mötleb,
kui ta sööb, se on
hukkamoistetud, sest et se ei
tulle ussust; agga keik, mis
ussust ei tulle, se on pat.
15.
Peatük.
Nendega, kelle usk nödder on,
peab kannatama, Kristusse
pärrast, kes keikidega
kannatab. Monnisuggused
öppetussed ja head
maenitsussed. (Epistel teisel
Kristusse tullemisse Pühhal.
1.
Agga meie, kes kanged
olleme, peame nende
jouotumatte nödrussed
kandma, ja ei pea mitte
isseennese mele pärrast
ollema.
2.
Sest iggaüks meist olgo
liggimesse mele pärrast temma
heaks, se on parrandusseks.
3.
Sest Kristuski ep olle omma
ennese mele pärrast olnud,
waid nenda kui kirjotud on:
Nende teotamissed, kes sind