Apostli Paulusse teine Ramat Korintusse-liñna rahwale kirjotud.
2437 
sel ei olle wähhem olnud.
16.
Agga tänno olgo
Jum~alale, kes nisuggust hoolt
teie pärrast Titusse
süddamesse on annud,
17.
Sest temma wottis kül
sedda maenitsust wasto: agga
et ta ussinam olli, siis on
temma isse hea melega teie
jure läinud.
18.
Agga meie olleme ühhe
wenna ühtlase temmaga
läkkitanud, kedda kidetakse
armo-öppetusse pärrast keikist
koggodustest.
19.
Agga ei mitte ükspäinis se,
waid tem~a on ka neist
koggodustest meie tee-
seltsimehheks wallitsetud
sellesinnatse anniga, mis meist
toimetatakse Issanda ennese
auuks, ja teie hea mele
tähheks.
20.
Ja meie hoiame ennast se
eest, et ükski meid ei pea
laitma se rohke anni pärrast,
mis meist toimetakse,
21.
Ja nouame head, ei mitte
ükspäinis Issanda ees, waid ka
innimeste ees.
22.
Agga meie olleme nendega
läkkitanud omma wenda, kedda
meie mitmes asjas olleme
saggedaste tunnud ussina
ollewad, agga nüüd paljo
ussinama selle sure lotusse
pärrast, mis temmal teie peäle
on.
23.
Olgo se Titus, kes minno
seltsimees ja abbimees on teie
jures, ehk meie wennad, kes
on koggoduste Apostlid ja
Kristusse au.
24.
Sepärrast näitke ülles,
omma armastust ja meie
kiitlemist teitest tössi ollewad,
nende ees ja koggoduste ees.
9.
Peatük.
Mispärrast sedda rahha
waestele peab kogguma, ja et
se pea, hea melega, ja ausaste
peab sündima. (Epistel Lauritse
päwal.
1.
Sest se abbi pärrast, mis
pühhadele peab sama, ei olle
mul tarwis teile kirjotada.
2.
Sest ma tean teie head
meelt, mis ma teitest kidan
Makedonia-rahwale, et Ahkaja-
ma mullo jo on walmis olnud,
ja et teie suur hool on mitto
kihhutanud.
3.
Agga ma ollen need wennad