Apostli Paulusse Ramat Ewesusse-rahwale kirjotud.
2463 
ükski ei woi ärra--arwata,
9.
Ja et ma pean keik
walgustama, et nemmad
woiksid moista, mis se sallaja-
asia ossasaminne on, mis
iggawessest aiast Jummala
sees on warjul olnud, kes keik
Jesusse Kristusse läbbi on
lonud:
10.
Et Jummala mitmesuggune
tarkus koggodusse läbbi nüüd
piddi teäda sama würsti--
rikidele, ja wäggewattele
taewaste asjade sees,
11.
Se iggawesse
noupiddamisse järrele, mis
temma on piddanud Kristusse
Jesusse meie Issanda sees:
12.
Kelle sees meil on julgus
lotussega temma jure miñna
temma usso läbbi.
13.
Sepärrast pallun minna, et
teie mitte ärra ei tüddi minno
willetsusse sees teie pärrast,
mis teie au on.
14.
Sepärrast nikkutan minna
ommad pölwed meie Issanda
Jesusse Kristusse Issa pole,
15.
Kellest keik sugguwössa
taewas ja Ma peäl nimmetakse,
16.
Et temma teile annaks
omma rikkusse järrele, wägga
kangeks sada temma Waimo
läbbi seestpiddise innimesse
polest,
17.
Et Kristus usso läbbi teie
süddamede sees woiks ellada.
18.
Ja et teie Jummala
armastusse sees juurdunud ja
kinnitud ollete, et teie woiksite
ärra--moista keige pühhadega,
mähhärdunne se armastusse
laius, ja pitkus, ja süggawus ja
körgus on ;
19.
Ja tunda Kristusse
armastust, mis üllem on kui
keik moistus, et teie keige
Jummala täiussega saaksite
täidetud.
20.
Agga sellele, kes ennam
kui rohkeste woib tehha keik
ülle se, mis meie pallume ehk
moistame, sedda wägge möda,
mis meie sees wäggew on,
21.
Sellesammale olgo au
koggodusses Kristusse Jesusse
sees keige rahwa pölwes
iggawesseks aiaks iggaweste,
Amen.)
4.
Peatük.
(
Epistel seitsmeteistkümnemal
pühhapäwal pärrast kolm-aino
Jummala Pühha. (Epistel
ühheksateistkümnemal