Apostli Paulusse Ramat Wilippi liñna rahwale kirjotud.
2472 
ühhestki asjast ei pea häbbi
sama, waid et Kristus keige
julgussega, kui ikka, nenda
nüüdki peab wägga auustud
sama minno ihhus, olgo se ello
ehk surma läbbi.
21.
Sest se ellaminne on mulle
Kristus, ja surreminne on mulle
kassuks.
22.
Agga kui ma peaksin lihhas
ellama, se tulleks minno tö
kassuks, ja mis ma pean
wallitsema, ei tea ma mitte.
23.
Sest mollemilt polilt
petakse mind kinni, et ma
himmustan siit lahkuda, ja
Kristussega olla, sest se on
wägga paljo parrem.
24.
Agga lihha sisse jäda on
ennam tarwis teie pärrast.
25.
Ja se peäle ollen ma julge,
ja tean, et ma jään, ja pean
teie keikide jure jäma teie
kassuks, ja teie usso römuks,
26.
Et teie kiitleminne minnust
woiks rohke olla Jesusse
Kristusse sees se läbbi, et ma
jälle teie jure tullen.
27.
Ellage waid, nenda kui
kohhus on, Kristusse armo-
öppetusse järrele, et minna,
olgo et ma tullen ja teid nään,
ehk teie jurest ärra olles aan
kuulda, kuida teie kässi käib,
et teie ühhes waimus seisate,
ja ühhes meles ühtlase woitlete
armo-öppetusse usso läbbi,
28.
Ja et teie ei lasse ennast
ärra-ehmatada ei mingisugguse
asja sees neist, kes
wastopannewad: se on neile
hukkaminnemisse, agga teile
önnistusse tähheks, ja se
Jummalast.
29.
Sest se on teile armust
antud Kristusse pärrast, et teie
ei pea mitte ükspäinis temma
sisse uskma, waid ka temma
pärrast kannatama;
30.
Ja teil on sesamma
woitleminne, missuggust teie
minnust ollete näinud, ja nüüd
minnust kulete.
2.
Peatük.
Et Kristus allandatud ning
üllendatud, se öppetab, et
usklikkud woiwad allandikkud,
ja ühhes meles olla. n. t. s.
(
Epistel kuendamal pühhapäwal
paastus, ehk Palmi--pude
pühhapäwal.
1.
Kui nüüd mingisuggune
maenitsus Kristusses, kui