Apostli Jakobusse Ramat Keige usklikkude heaks kirjotud.
2553 
7.
Olge nüüd pitkamelega, mo
wennad Issanda tullemissest
sadik. Wata, ma-mees otab
kallist Ma wilja, pitkamelega
sedda otes, kunni ta saab
warratse ja hillise wihma.
8.
Olge nüüd teiege
pitkamelega, kinnitage ommad
süddamed, sest et Issanda
tulleminne on liggi joudnud.
9.
Ärge öhkage mitte teine
teise wasto, wennad, et teid
hukka ei moisteta: wata,
kohtomoistia seisab ukse ees.
10.
Wötke, mo wennad need
prohwetid, kes Issanda nimmel
on räkinud, märgiks, kuida
nemmad on kannatanud ja
pitkamelega olnud.
11.
Wata, meie kidame neid
önsaks, kes kannatlikkud on;
Iobi kannatust ollete teie
kuulnud, ja näinud, mis otsa
Issand se peäle on teinud, sest
et Issandal wägga ärras ja
halle südda on.
12.
Agga keigeennamiste, mo
wennad, ärge wanduge mitte ei
taewa, egga Ma jures, egga mu
wandega; agga teie jah, olgo
jah; ja ei mitte, olgo ei mitte,
et teie kohto alla ei lange.
13.
Kui kegi teie seast kurja
kannatab, se pallugo Jummalat;
kelle meel hea on, se laulgo
mängides.
14.
Kui kegi teie seast nödder
on, se kutsugo ennese jure
koggodusse wannemad, ja
need pallugo Jummalat temma
peäle, ja woidko tedda ölliga
Issanda nimmel.
15.
Ja usso palwe saab sedda
haiget aitma, ja Issand saab
tedda terweks teggema; ja et
ta kül on patto teinud, siis
peab neid temmale andeks
antama.
16.
Tunnistage teine teisele
issekeskis omma eksitussed, ja
tehke palwed teine teise eest,
et teie terweks sate; ühhe öige
innimesse wäggew palwe
maksab paljo.
17.
Elias olli nisammasuggune
nödder innimenne kui meiegi,
ja ta pallus Jum~alat raskeste,
et wihma ei piddand saddama,
ja kolm aastat ja kuus kuud ei
saddand wihma Ma peäle.
18.
Ja temma pallus ta, ja
taewas andis wihma, ja Ma
kandis omma wilja.
19.
Wennad, kui kegi teie seast
töe tee peält ärraeksib, ja kegi
pörab tedda jälle ümber tele,