Apostli Joannesse essimenne Ramat Keige usklikkude heaks
kirjotud.
2575 
4.
Peatük.
Öigest usso-öppetussest, ja
armastussest. (Epistel
essimessel Pühhapäwal pärrast
kolm-aino Jummala Pühha.
1.
Mo armad, ärge uskuge
mitte igga waimo, waid katske
need waimud läbbi, kas
nemmad Jummalast on; sest
mitto walle--prohweti on
wäljaläinud ma-ilma sisse.
2.
Sest peate teie Jummala
Waimo tundma; igga waim, kes
tunnistab, et Jesus Kristus on
lihha sisse tulnud, se on
Jummalast.
3.
Ja ei ükski waim, kes ei
tunnista Jesust Kristust lihha
sisse tulnud ollewad, ei olle se
Jummalast: ja se on Kristusse
wastase waim, kedda teie
ollete kuulnud tullewad, ja
nüüd on ta jo ma-ilmas.
4.
Teie ollete Jummalast,
lapsokessed, ja ollete neid
ärrawoitnud, sest surem on se,
kes teie sees on, kui se, kes
ma-ilmas on.
5.
Nemmad on ma-ilmast,
sepärrast räkiwad nemmad ma-
ilmast, ja ma-ilm kuleb neid.
6.
Meie olleme Jummalast: kes
Jummalat tunneb, se kuleb
meid, kes ei olle Jummalast,
se ei kule meid mitte; sest
tunneme meie waimo, ja
eksitusse waimo.
7.
Mo armad, armastagem
teine teist, sest armastus on
Jummalast, ja iggaüks, kes
armastab, se on Jummalast
sündinud, ja tunneb Jummalat.
8.
Kes ei armasta, se ei olle
Jummalat mitte tunnud; sest
Jummal on armastus.
9.
Ses on Jummala armastus
awwalikkuks sanud meie sees,
et Jummal on omma ainust
sündinud Poega ma-ilma
läkkitanud, et meie temma
läbbi peame ellama.
10.
Ses on se armastus, ei
mitte, et meie olleme Jummalat
armastanud, waid et temma
meid on armastanud, ja omma
Poia läkkitanud leppitamisseks
meie pattude eest.
11.
Mo armad, et Jummal meid
nenda on armastanud, siis
peame meie ka teine teist
armastama.
12.
Ükski ei olle ial Jummalat