Joannesse Jummala sanna öppetaja Ilmutamisse Ramat.
2590 
Amen, se ustaw ja tössine
tunnistaja, se Jum~ala loma
hakkatus.
15.
Ma tean sinno teud, et sa
ei olle külm egga keew: oh
olleksid sa külm ehk keew!
16.
Et sa leige olled, ja ei olle
külm egga keew, sepärrast
tahhan ma ommast suust sind
wälja--süllitada.
17.
Sest et sa ütled: Ma ollen
rikkas, ja ollen rikkaks sanud,
ja mul polle ühtegi tarwis: ja
sinna ei tea mitte, et sa olled
willets ja armoto, ja waene, ja
pim~e, ja allasti.
18.
Ma annan sulle nou, et sa
mo käest ostad kulda, mis
tulles on läbbikatsutud, et sa
woiksid rikkaks sada, ja walged
rided, et sa woiksid neid
ennese ümber panna, ja et so
allastusse häbbi ei sa
awwalikkuks, ja woia ommad
silmad silma--salwiga, et sa
woiksid nähha.
19.
Ma nomin ja karristan neid,
kedda ma armastan ; sepärrast
olle wägga holas ja parranda
meelt.
20.
Wata, ma seisan ukse ees,
ja kopputan: kui kegi minno
heäle wottab kuulda ja ukse
lahti tehha, selle jure tahhan
ma sisse miñna, ja öhto--söma-
aega temmaga süa, ja temma
minnoga.
21.
Kes woidab, sellele tahhan
ma anda ennese omma au-
järje peäle istuda, nenda kui
minnage ollen woitnud, ja
istnud omma Issaga temma au-
järje peäl.
22.
Kel körw on, se kuulgo,
mis Waim koggodustele ütleb.
4.
Peatük.
Taewase Issa sure au-järjest.
1.
Pärrast sedda näggin ma, ja
wata, üks uks olli lahti tehtud
taewas, ja se essimenne heäl,
mis ma otsego passuna kuulsin
ennesega räkiwad, ütles: Astu
seie ülles, ja ma tahhan sulle
näidata, mis pärrast sedda
peab sündima.
2.
Ja seddamaid ollin minna
waimus, ja wata, üks au-järg
pandi taewas, ja üks istus se
järje peäl.
3.
Ja se, kes istus, olli peält
nähha otsego jaspine, ja
sardine kiwwi, ja üks wikkerkaar
olli au-järje ümber, nenda peält