Joannesse Jummala sanna öppetaja Ilmutamisse Ramat.
2594 
tuhkur hobbone, ja selle nimmi,
kes temma selgas istus, olli
surm, ja pörgo-haud käis
temmaga, ja neile anti
melewald selle Ma neljanda
ossa ärratappa moögaga ja
näljaga, ja katko surmaga, ja
metsaliste läbbi, mis Ma peäl.
9.
Ja kui ta wienda pitseri lahti
wöttis, siis näggin ma altari al
nende hinged, kes ollid
ärratappetud Jummala sanna
pärrast, ja se tunnistusse
pärrast, mis neil olli.
10.
Ja nemmad kissendasid
sure heälega ja ütlesid: Oh
pühha ja tössine Issand, kui
kaua ei moista sa kohhut, ja ei
maksa mitte meie werd nende
kätte, kes Ma peäl ellawad?
11.
Ja neile anti iggaühhele
pitkad walged rided, ja neile
ööldi, et nem~ad weel piddid
hingama nattokesse aia, senni
kui nende kasullaste, ja nende
wendade arro piddi täis sama,
kedda piddi ärratappetama,
nenda kui nemmadke.
12.
Ja ma näggin, kui ta
kuenda pitseri lahti wöttis, ja
wata, suur ma- wärriseminne
sündis, ja päike sai msutaks ¤,
kui karrune kot, ja ku sai
otsego werri.
13.
Ja taewa tähhed langsid
Ma peäle, otse--kui wigipu
ommad küpsmatta marjad
mahha aiab, kui se surest
tulest köigutakse.
14.
Ja taewas tagganes otsekui
üks kokko--mässitud ramat, ja
keik mäed ja sared nihhutati
nende assemelt.
15.
Ja Ma kunningad ja sured,
ja rikkad, ja pealikkud ülle
tuhhande, ja wäggewad, ja keik
sullased, ja keik wabbat-
mehhed puggesid warjule
kobaste ja mäggede kaljude
sisse.
16.
Ja ütlesid mäggede ja
kaljude wasto: Langege meie
peäle, ja pange meid warjule
selle palle eest, kes au-järje
peäl istub, ja Talle wihha eest.
17.
Sest et temma suur wihha
pääw on tulnud, ja kes woib
ees seista?
7.
Peatük.
Jummal römustab risti-
koggodust ja kannab temma
eest hoolt temma kurwa pölwe
sees.