Joannesse Jummala sanna öppetaja Ilmutamisse Ramat.
2600 
3.
Ja ta kissendas sure
heälega, otsekui lou--koer
rögib, ja kui ta sai
kissendanud, siis rääksid need
seitse pitkist ommad heäled.
4.
Ja kui need seitse pitkist
ommad heäled said räkinud,
tahtsin ma kirjotada: ja ma
kuulsin ühhe peäle taewast
mulle ütlewad: Panne pitseriga
kinni, mis need seitse pitkist
on räkinud, ja ärra kirjota
sedda mitte.
5.
Ja se ingel, kedda ma
näggin seiswad merre ja Ma
peäl, töstis omma kät ülles
taewa pole,
6.
Ja wandus selle jures, kes
ellab iggaweste iggawesseks
aiaks, kes on lonud taewast, ja
mis seäl sees, ja maad, ja mis
seäl sees, ja merd, ja mis seäl
sees, et ei pea teps aega
ollema;
7.
Waid seitsme ingli heäle
päiwil, kui ta wöttab passunat
aiada, siis peab Jummala
sallaja-assi otsa sama, nenda
kui ta on se röömsa sannume
kulutanud prohwetidele, omma
sullastele.
8.
Ja se heäl, mis ma taewast
kuulsin, räkis jälle minnoga ja
ütles: Minne, wötta se
ramatoke, mis lahti tehtud on
selle ingli käes, kes merre peäl
ja Ma peäl seisab.
9.
Ja ma läksin se ingli jure, ja
ütlesin temmale: Anna mulle se
ramatoke; ja ta ütles mo
wasto: Wötta ja sö sedda ärra,
ja se peab so köhtus wihha,
agga so suus maggus ollema
kui messi.
10.
Ja ma wötsin sedda
ramatokest ingli käest, ja söin
sedda ärra, ja se olli minno
suus maggus otsego messi, ja
kui ma sedda sain sönud, olli
se wihha mo köhtus:
11.
Ja ta ütles mulle: Sa pead
jälle prohweti wisil räkima
mitme rahwale, ja pagganale, ja
mitme kelele ja kunningale.
11.
Peatük.
Jummala kodda moödetakse.
Kahhest tunnistajast, nende
ammetist, ja pölwest.
1.
Ja mulle anti üks pilliroog
ühhe keppi sarnane, ja se ingel
seisis ja ütles: Touse ülles, ja
moöda Jum~ala kodda ja altari
ja neid, kes seäl sees