Joannesse Jummala sanna öppetaja Ilmutamisse Ramat.
2602 
näggid.
12.
Ja nemmad kuulsid ühhe
sure heäle taewast, se ütles
neile: Tulge tenna ülles; ja
nemmad läksid ülles taewa
pilwes, ja nende waenlased
näggid neid.
13.
Ja sel tunnil sündis suur
ma-wärriseminne, ja kümnes
liñna ossa langes mahha, ja
ses ma-wärrisemisses tappeti
seitse tuhhat innimeste nimmet,
ja need teised hakkasid wägga
kartma, ja andsid taewa
Jummalale au.
14.
Teine hädda on ärraläinud,
wata, kolmas hädda tulleb pea.
15.
Ja seitsmes ingel aias
passunat, ja sured heäled
sündsid taewas, need ütlesid:
Ma-ilma kunningrigid on meie
Issanda, ja tem~a Kristusse
pärrast sanud, ja temma peab
kui kunningas wallitsema
iggaweste iggawesseks aiaks.
16.
Ja need nelli wannemat
kolmatkümmend, kes Jummala
ees omma au-järgede peäl
istusid, heitsid endid silmili
mahha, ja kummardasid
Jummalat,
17.
Ja ütlesid: Meie tänname
sind, Issand keigewäggewam
Jummal, kes olled, ja kes ollid,
ja kes tulled, et sa omma sure
wäe olled kätte wötnud, ja kui
kunningas wallitsenud.
18.
Ja pagganad on wihhaseks
sanud, ja sinno wihha on
tulnud, ja surnutte aeg, et
nende peäle peab kohhut
moistetama, ja et sa palka
annad prohwetidele omma
sullastele, ja pühhadele, ja
neile, kes sinno nimme
kartwad, pissokestele ja
suurtele, ja et sa neid
ärrarikkud, kes sedda maad
ärrarikkuwad.
19.
Ja Jummala tempel taewas
tehti lahti, ja temma seädusse
laikas nähti temma templis, ja
siis sündisid walgud ja heäled,
ja pitksed, ja ma-wärriseminne
ja suur rahhe.
12.
Peatük.
Neljas näggo risti-koggodusse
woitlemissest, ja et temma
ärrawoidab kurrati ja temma
seltsi.(Epistel Mihkli päwal.
1.
Ja üks suur täht nähti
taewas: üks naene olli ehhitud
päikessega, ja ku temma jalge