Joannesse Jummala sanna öppetaja Ilmutamisse Ramat.
2604 
peäl, sest et kurrat teie jure
mahhatulnud, ja temmal on
suur wihha, sest ta teab, et
temmal pissut aega on.
13.
Ja kui se lendaw maddo
näggi, et ta Ma peäle olli
heidetud, kiusas temma sedda
naest kowwaste takka, kes
poeglapse olli ilmale tonud.
14.
Ja selle naesele anti kaks
sure kotka tiba, et ta piddi
lendma körbe omma paika
mao silma eest ärra, kus tedda
toidetakse ühhe aia, ja kaks
aega, ja pole aega.
15.
Ja se maddo aias se
naese järrele ommast suust
wet otsekui jöggi, et ta tedda
otsekui jöe--wooga piddi
ärrawima.
16.
Agga Ma aitas sedda
naest, ja Ma teggi omma suud
lahti, ja nelas sedda jögge
ärra, mis lendaw maddo
ommast suust wäljaaias.
17.
Ja se lendaw maddo sai
wihhaseks se naese peäle, ja
läks söddima nendega, kes
temma suggust üllejänud, kes
Jummala kässosannad peawad,
ja keñel Jesusse Kristusse
tuñistus ¤ on.
18.
Ja mind pandi seisma
merre liwa peäle.
13.
Peatük.
Sest seitsme peaga
Metsalissest. Selle teise
metsalisse teotamissest
ja
eksitamissest.
1.
Ja minna näggin ühhe
metsalisse merrest
üllesastuwad, sel olli seitse
Pead ja kümme sarwe, ja
temma sarwede peäl kümme
kunninglikko pea-ehtet, ja
temma peade peäl teotamisse
nimmi.
2.
Ja se metsalinne, mis ma
näggin, olli ühhe pardri
metsalisse sarnane, ja temma
jallad otsego karro jallad, ja
temma su otsego loukoera su,
ja se lendaw maddo andis
temmale om~a wägge ja au-
järje ja sure melewalla.
3.
Ja ma näggin ühhe temma
peadest, otsego olleks temmale
surma-haaw olnud, ja temma
surma-haaw parranes ärra, ja
keik se ma-ilm panni sedda
immeks, ja käis se metsalisse
järrel.
4.
Ja nemmad kummardasid