Joannesse Jummala sanna öppetaja Ilmutamisse Ramat.
2612 
on seitse mägge, kus peäl se
naene istub.
10.
Ja seitse kunningast on;
wiis on langenud; ja se üks on,
ja se teine ei olle weel tulnud,
ja kui ta saab tulnud, siis peab
temma nattokesseks aiaks
jäma.
11.
Ja se metsalinne, mis olli,
ja ep olle mitte, ja sesamma
on se kahheksas, ja on nende
seitsme seast, ja lähhäb
hukkatusse sisse.
12.
Ja need kümme sarwe, mis
sa näggid, on kümme
kunningast, kes ei olle weel
kunningriki sanud, agga
nemmad sawad melewalda kui
kunningad ühheks tunniks
metsalissega.
13.
Neil on üks nou, ja andwad
omma wägge ja melewalda
metsalisse kätte.
14.
Need wötwad söddida
Tallega, ja se Tal peab neid
ärrawoitma, sest et temma on
issandatte Issand, ja
kunningatte kunningas, ja need,
kes temmaga on, need
kutsutud ja ärra--wallitsetud ja
ustawad.
15.
Ja temma ütles mulle: Se
wessi, mis sa näggid, kussa se
hoor istub, on rahwas, ja hulk
rahwast, ja pagganad ja keled.
16.
Ja need kümme sarwe, mis
sa näggid metsalisse peas,
need wötwad sedda hora
wihkada ja tedda pupaljaks ja
allaste tehha, ja söwad temma
lihhad, ja pölletawad tedda
ärra tullega.
17.
Sest Jummal on nende
süddamesse annud, et nemmad
peawad temma nou järrele
teggema, ja üht nou piddama,
ja omma kunningriki metsalisse
kätte andma, kunni Jum~ala
sannad sawad löppetud.
18.
Ja se naene, kedda sa
näggid, on se suur lin, kennel
on se kunningriik Ma
kunningatte ülle.
18.
Peatük.
Kristusse wastase, kunningrigi
langmissest ja nuhtlussest.
1.
Ja pärrast sedda näggin ma
ühhe ingli taewast
mahhatullewad, sel olli suur
mele--wald, ja Ma walgustati
temma auust.
2.
Ja ta kissendas wahwast
sure hälega, ja ütles: Langenud