Kolmas Mosesse Ramat
264 
on ärrakapinud ja woidnud:
44.
Siis peab preester tullema
ja sedda watama, ja wata se
wigga koia külges on laiemaks
lönud, siis on se üks söja
piddalitöbbi koia külges, se on
rojane.
45.
Ja ta peab sedda kodda
mahhakiskma, temma kiwwid ja
temma puud ja keik selle koia
soue, ja peab sedda liñnast
wäljaweddama ühte rojase
paika.
46.
Ja kes senna kotta lähhäb
keikil neil päiwil, kui ta sedda
lukko pannud, se peab rojane
ollema öhtoni.
47.
Ja kes seäl koias maggab,
se peab ommad rided
pessema, ja kes seäl koias
sööb, se peab ommad rided
pessema.
48.
Agga kui preester jälle
siñna tulleb ja sedda watab, ja
wata se wigga ei olle seäl koia
külges laiemaks lönud, pärrast
sedda kui se kodda on woitud:
siis peab preester se koia
puhtaks moistma, sest et se
wigga ärraparranend.
49.
Ja ta peab wötma selle
koia puhhastamisseks kaks
lindo ja seedri puud ja elleda
punnast lönga ja Isopit.
50.
Ja ta peab se ühhe liñno
ärratapma kiwwi-riista sisse
hallika wee peäle.
51.
Ja peab wötma se seedri
pu ja se Isopi ja se elleda
punnase lönga ja se ellawa
liñno ja peab neid kastma se
tappetud liñno werresse ja
hallika wee sisse, ja seitse
kord selle koia peäle
ripputama.
52.
Nenda peab ta se koia
puhhastama se liñno werrega
ja se jookswa weega ja se
ellawa liñnoga ja seedri puga
ja Isopiga ja elleda punnase
löngaga.
53.
Ja ta peab se ellawa liñno
liñast wälja lahtilaskma wälja
pole; nenda peab ta se koia
eest ärraleppitamist teggema,
siis on se puhhas.
54.
Se on se käsk
keigesugguse piddalitöbbe
wigga ja lubja-kärna pärrast,
55.
Ja riete ja koddade
piddalitöbbe pärrast,
56.
Ja muhkude ja paisede ja
kärna-tähtede pärrast.
57.
Öppetamisseks, millal kegi
rojane ja millal ta puhhas on ;
se on se käsk piddalitöbbe