Essimenne Mosesse Ramat
32 
10.
Ja Jehowa ingel ütles
temmale: Ma tahhan sinno
suggu wägga paljo tehha, et
sedda ei woi üllesarwata
paljusse pärrast.
11.
Ja Jehowa ingel ütles
temmale: Wata sa olled eñnast
wasto ja pead poia ilmale toma,
ja pead temmale nimme
pannema Ismael, sest Jehowa
on so willetsust kuulnud.
12.
Ja temma saab jultund
innimene ollema, kui metsa-esel,
temma kässi keikide wasto ja
keikide kässi temma wasto, ja ta
peab keige omma wendade ees
ellama.
13.
Ja ta hüdis Jehowa nimme,
kes tem~a wasto räkis: Sinna
olled Jummal kes watab; sest ta
ütles: Ollen minna siin ka tedda
takka näinud, kes mind watab?
14.
Sepärrast hüdis ta se kaewo
Lahhai-Roi, ehk ¤ selle ellawa
kaewuks, kes mind watis ; wata
se on Kadesi ja Peredi wahhel.
15.
Ja Hagar töi Abramile poia
ilmale, ja Abram panni omma
poia nimme, mis Hagar sai,
Ismael.
16.
Ja Abram olli
kahheksakümmend ja kuus
aastat wanna, kui Hagar
Abramile Ismaeli ilmale töi.
17.
Peatük.
Jummal uendab seädust
Abramiga: nim~etab ta nim~e
Abraamiks: kinnitab seädust
ümberleikamissega.
1.
Ja Abram olli
ühheksakümmend ja ühheksa
aastat wanna, ja Jehowa näitis
ennast Abramile ja ütles temma
wasto: Minna ollen se
keigewäggewam Jummal, ¤ käi
minno palle ees ¤ ja olle täieste
wagga.
2.
Ja ma tahhan omma seädust
ennese ja sinno wahhele tehha,
ja sind üpris wägga siggitada.
3.
Ja Abram heitis omma silmili
mahha; ja Jummal räkis weel
temmaga ja ütles:
4.
Minna ollen se, wata minno
seädus on sinnoga, ja sa pead
rahwa-hulga issaks sama.
5.
Ja sinno nimmi ei pea ennam
Abramiks hütama, ¤ Abraam
agga peab so nimmi ollema, ¤
sest ma ollen sind hulga rahwa
issaks pannud.