Neljas Mosesse Ramat
347 
35.
Minna Jehowa ollen
räkinud, et ma sedda tahhan
töeste tehha keige selle kurja
koggodussele kes mo wasto
koggunud: siin körbes peawad
nemmad löppema ärra ja
senna ärra surrema.
36.
Ja need mehhed mis
Moses läkkitanud sedda maad
läbbi katsuma ärra, ja kes
taggasi tulnud ja saatnud keik
sedda koggodust temma wasto
nurrisema, et nemmad pahha
könnet selle Ma peäle töstnud,
37.
Need mehhed kes pahha
könnet se Ma peäle töstnud,
need surrid ärra nuhtlusse
läbbi Jehowa ette.
38.
Agga Josua Nuni poeg ja
Kaleb Jewunne poeg jäid
ellama neistsammust mehhist,
kes käisid sedda maad
katsumas läbbi ärra.
39.
Ja Moses räkis
needsammad sannad ülles
keige Israeli laste wasto, ja
rahwas leinasid wägga.
40.
Ja nemmad tousid warra
hom~iko ülles ja läksid ülles
senna mäe otsa ja ütlesid: siin
meie olleme ja lähhäme ülles
senna paika mis Jehowa on
räkinud, sest meie olleme patto
teinud.
41.
Ja Moses ütles: Mikspärrast
astute teie ülle Jehowa su-
sanna? ja se ei lähhä mitte
korda.
42.
Ärge minge mitte senna
ülles, sest Jehowa ei olle teie
seas, et teie ei sa hawo omma
waenlaste käest.
43.
Sest Amaleki ja Kanaani-
rahwas on seäl teie ees, ja
teie sate langema läbbi moöga,
sest et teie Jehowa järrelt
ärratagganend, ei olle ka
Jehowa mitte teiega.
44.
Ja nemmad kippusid
üllemeeltse süddamega mäe
otsa üllesminnema, agga
Jehowa seädusse laekas ja
Moses ei likund kesk lerist
wälja.
45.
Ja Amaleki ja Kanaani-
rahwas tulli mahha, kes seäl
mäggise maal olli ellamas, ja
nemmad löid neid mahha ja
peksid neid ärra Ormast sadik.
15.
Peatük.
Koggematta pattud:
hingamisse-päwa teotaja
surmatakse: riette narmad.