Essimenne Mosesse Ramat
35 
1.
Ja Jehowa näitis ennast
temmale Mamre ¤ tammikus, ja
ta istus telgi ukse ees, kui pääw
pallaw olli.
2.
Ja ta töstis ommad silmad
ülles ja näggi, ja wata kolm
meest seisid temma kohhal, ja
ta näggi neid ja jooksis nende
wasto telgi ukse jurest ja
kummardas ¤ mani.
3.
Ja ütles: Issand, kui ma nüüd
armo leian so silma eest, siis
ärra minne mitte, pallun ma,
ommast sullasest möda.
4.
Et todago pissut wet ja peske
ommad jallad, ja toetage ennast
seie pu alla.
5.
Ja ma tahhan leiwa-pallokest
tua, ja kinnitage omma südda,
pärrast woite teie eddasi miñna,
sest sepärrast ollete teie omma
sullase jure tulnud. Ja nemmad
ütlesid: Te nenda kui sa olled
räkinud.
6.
Ja Abraam töttas senna telki
Sara jure ja ütles: Joua ja wötta
kolm moöto peent jahho, sötku
ja te kokisid.
7.
Ja Abraam jooksis weiste jure
ja wöttis ühhe immewa ja hea
wassika ja andis poisi kätte, ja
se töttis sedda walmistama.
8.
Ja Abraam wöttis woid ja
pima ja se wassika, mis ta olli
walmistanud, ja panni nende
ette; ja temma seisis nende
jures seäl pu al, ja nemmad
söid.
9.
Ja nemmad ütlesid temma
wasto: Kus so naene Sara? ja ta
ütles: Wata, seäl telkis.
10.
Ja Ta ütles: Ma tahhan
wissist jälle siño jure tulla otse
selsam~al aasta aial, ja wata
Saral so naesel peab poeg
ollema ; ja Sara kulis sedda
telgi ukse ees ja se olli se
Issanda selja tagga.
11.
Ja Abraam ja Sara ollid
wannad, ja ellatand, ei olnud
ennam Saral naeste-rahwal asjo
ollemas.
12.
Ja Sara naeris isseenneses
¤ ja ütles: Pärrast sedda, kui
ma ollen wannaks läinud, peab
siis minnul himmo ollema, ja mo
issand on wanna.
13.
Ja Jehowa ütles Abraami
wasto: Mikspärrast naerab Sara
ja ütleb: ¤ Kas ma peaksin ka
töest lapse sama, ja minna ollen
jo wannaks sanud?
14.
Kas peaks nisuggune imme
assi ollema, mis Jehowa ei