Neljas Mosesse Ramat
362 
se hing mis sesse putund, on
öhtoni rojane.
20.
Peatük.
Nurrin wee pärrast: Mosesse ja
Aaroni kannatamatta meel:
wessi joseb kaljust: Aaroni
surm.
1.
Ja Israeli lapsed, keik se
koggodus tullid, Sinni körbe
essimessel kuul, ja rahwas jäi
Kadessi, ja Mirjam surri siñna
ärra ja maeti senna mahha.
2.
Ja sel koggodussel ei olnud
wet, ja nemmad tullid kokko
Mosesse ja Aaroni wasto.
3.
Ja rahwas riidles Mosessega
ja räkisid ööldes: oh olleksime
meie hinge heitnud, kui meie
wennad Jehowa ees hinge
heitsid.
4.
Ja mikspärrast ollete teie
Jehowa koggodust seie körbe
winud, et meie seie ärra
surreme, meie ja meie
lojuksed?
5.
Ja mikspärrast ollete teie
meid seie ülles saatnud
Egiptusse-maalt, et teie meid
winud seiesamma pahha paika?
polle se seemne egga wigi-
marja, ei wina-pu egga kranati-
ouna paik, ja wet ep olle ka
mitte jua.
6.
Siis tullid Moses ja Aaron
koggodusse eest ärra
koggodusse telgi ukse ette, ja
heitsid endid silmili mahha, ja
Jehowa au näitis ennast neile.
7.
Ja Jehowa räkis Mosesse
wasto ja ütles:
8.
Wötta se kep ja sada kokko
se koggodus, sinna ja so wend
Aaron, ja teie peate se kaljo
wasto # räkima nende nähhes,
siis peab ta omma wet andma;
ja sa pead neile wet wälja
saatma sest kaljust ja se
koggodusse jootma ja nende
lojuksed.
9.
Siis wöttis Moses keppi
Jehowa eest ärra, nenda kui ta
tedda olli käsknud.
10.
Ja Moses ja Aaron
koggusid koggodust kokko
senna kaljo ette, ja ta ütles
neile: Et kuulge wahhest teie
wastopanniad: kas meie peame
sestsinnatsest kaljust teile wet
wälja saatma?
11.
Ja Moses töstis omma kät
ülles ja # löi se kaljo omma
keppiga kaks korda, ja paljo
wet tulli wälja, ja koggodus sai