Essimenne Mosesse Ramat
43 
tedda olli käsknud.
5.
Ja Abraam olli sadda aastat
wanna, kui temma poeg Isaak
temmale sündis.
6.
Ja Sara ütles: Jummal on
mulle ühhe naero teinud,
iggamees, kes sedda kuleb,
naerab minno pärrast.
7.
Ja ta ütles: Kes olleks
Abraamile üttelnud, Sara
immetab lapsi? sest et ma ollen
poia sanud temma wanna ea
sees.
8.
Ja se laps kaswis ja woöreti
ärra, ja Abraam teggi sured
jodud sel päwal kui Isaakit
ärrawoöreti.
9.
Ja Sara näggi Hagari se
Egiptusse-ma naese poia, mis ta
Abraamile ilmale tonud,
naerawad;
10.
Ja ta ütles Abraamile: ¤ Aia
se ümmardaja ja temma poeg
ärra: sest selle ümmardaja poeg
ei pea mitte minno poiaga
Isaakiga pärrima.
11.
Ja se sanna olli Abraami
melest wägga pahha temma
poia pärrast.
12.
Ja Jummal ütles Abraami
wasto: Ärgo olgo se so melest
pahha se poisi pärrast ja so
ümmardaja pärrast: keikis mis
Sara so wasto ütleb, wötta ta
sanna kuulda, sest Isaakis ¤
peab sulle suggu nimmetadama.
13.
Ja ma tahhan ka se
ümmardaja poia ühheks rahwaks
tehha, sest et ta sinno suggu
on.
14.
Siis tousis Abraam hommiko
warra ülles ja wöttis leiba ja
ühhe nahk-lehkri wet ja andis
Hagarile, panni temma selga ja
se lapse ka, ja satis tedda ärra:
ja temma läks ja eksis ärra
Peerseba körbes.
15.
Ja wessi löppes ärra nahk-
lehkrist, ja ta heitis se lapse
ühhe poösa alla,
16.
Ja läks ja istus temma
kohhal ni kaugel, kui ammoga
woib lasta, sest ta ütles: ei ma
woi se lapse surma nähha. Ja ta
istus temma kohhal, ja tostis
omma heäle ja nuttis.
17.
Ja Jummal kulis se poisi
heäle, ja Jummala ingel hüdis
Hagarit taewast ja ütles
temmale: Mis sul on Hagar? ärra
karda, sest Jum~al on se poisi
heäle kuulnud seäl, kus ta on.
18.
Touse ülles, wötta se pois
ülles ja hakka omma käega