Wies Mosesse Ramat
471 
wilja, mis sa, Jehowa, mulle
olled annud: ja sa pead sedda
jätma Jehowa omma Jummala
ette, ja kummardama Jehowa
omma Jummala ette,
11.
Ja pead römus ollema
keige se hea pärrast, mis
Jehowa so Jum~al sulle ja so
perrele añud, sinna ja Lewit ja
se woöras, kes so jures on.
12.
Kui sa saad kümnest
annud keik so wilja kümnest
kolmandal aastal, se on
kümnesse aasta, ja saad annud
Lewitile, waese lapsele ja
lessenaesele, et nemmad so
wärrawis söwad ja nende
köhhud täis sawad:
13.
Siis pead sa Jehowa om~a
Jummala ees ütlema: ma ollen
ommast koiast ärrasaatnud,
mis pühha, ja ollen sedda ka
annud Lewitile ja woörale,
waese lapsele ja lessenaesele,
keik so käsko möda, mis sa
mind olled käsknud: ma polle
läinud so ülle kelo egga sedda
ärraunnustand.
14.
Ma polle ommas
kurbdusses sest sönud, egga
sest middagi ärrasaatnud
rojase asja jure, egga sest
annud surno tarwis; ma ollen
Jehowa omma Jummala sanna
kuulnud, ja teinud keik sedda
möda, mis sa mind olled
käsknud.
15.
Wata om~a pühha ello
assemelt taewast, ja önnista
omma Israeli rahwas ja se Ma,
mis sa meile annud, nenda kui
sa wandudes meie wannemille
tootanud, üks Ma, mis pima ja
met joseb.
16.
Tännapä kässib Jehowa so
Jummal sind et sa teed
nendesinnaste seädmiste ja
kohtoseäduste järrele, ja
katsud nende järrele tehha
keigest ommast süddamest ja
keigest ommast hingest.
17.
Sa olled teinud, et Jehowa
tänna öölnud, et ta tahhab
sulle olla Jummalaks, ja et sa
pead ta tede peäl käima ja
piddama temma seädmissed ja
ta kässud ja ta
kohtoseädussed, ja kuulma ta
sanna.
18.
Ja Jehowa on teinud, et sa
tänna ütled, et sa tahhad olla
Temmale isse-rahwaks, nenda
kui ta sulle on räkinud, ja et
sa tahhad keik temma kässud
piddada:
19.
Et ta sind woiks üllemaks