Wies Mosesse Ramat
478 
ilma otsast so peäle ühhe
rahwa, otsekui suur kotkas
lennab, üks rahwas, kelle keelt
sa ei moista:
50.
Üks jultund rahwas, kes
wannast ei pea luggu, ja ei
heida armo nore peäle,
51.
Ja sööb ärra so lojuste
suggu ja so Ma wilja, kunni sa
ärrakaud; kes sulle ei jätta jälle
wilja, ei wärsket wina egga ölli,
ei so härge suggu egga so
puddolojuste karjasid, kunni ta
sind saab hukka saatnud.
52.
Ja teeb sulle kitsast kätte
keikis so wärrawis, kunni so
körged ja kindlad mürid
mahhatullewad, mis peäle sa
lodad keik ommal maal; ja
teeb sulle kitsast kätte keikis
so wärrawis; keik so maal, mis
Jehowa so Jummal sulle
annud.
53.
Ja sinna sööd ärra omma
ihho suggu, omma poegade ja
omma tüttarte lihha, mis
Jehowa so Jummal sulle on
annud; siis kui lin kinni ja
ahhastus kä on, kui so
waenlane sind ahhastab.
54.
Selle mehhe silm, kes so
jures el ja wägga himmokas
olli, on kurri omma wenna
peäle, ja naese peäle kes ta
sülles, ja omma üllejänud laste
peäle mis temmale jälle jänud:
55.
Et ta ühhelegi neist ei
anna omma laste lihhast mis
ta sööb, et ta ei jätta temmale
middagi, kui lin kinni ja
ahhastus kä on, kui so
waenlane sind ahhastab keikis
so wärrawis.
56.
Se el ja himmokas naene
so jures, kes ei olle öppind
omma jallatalla mahhapanna,
et ta maijas on ja ennast
ellitab, selle silm on kurri
mehhe peäle, kes ta sülles, ja
omma poia peäle ja omma
tütre peäle:
57.
Ja sedda omma pärrimiste
pärrast, mis ta jalge wahhelt
wäljatullewad, ja omma laste
pärrast, mis ta ilmale toob:
sest ta tahhab isse neid sallaja
süa, et temmal keikist pudo on
kui lin kinni ja ahhastus kä on,
kui so waenlane sind ahhastab
so wärrawis.
58.
Kui sa mitte ei katsu tehha
keik sellesinnatse kässo-
öppetusse sannade järrele, mis
seie ramatusse on kirjotud, et
sa kardad Jehowa omma
Jummala nimme, mis