Essimenne Mosesse Ramat
47 
nimmi, se töi ka ilmale Teba ja
Kaami ja Taasi ja Maaka.
23.
Peatük.
Sara surreb, ja maetakse mahha:
Abraam ostab hauda.
1.
Ja Sara olli ellanud sadda,
kaksküm~end ja seitse aastat,
need ollid Sara ello aastad.
2.
Ja Sara surri ärra Kirjat-Arba,
se on Hebron ¤ Kanaani maal:
ja Abraam tulli Sara pärrast
kaebdust teggema ja tedda
nutma.
3.
Ja Abraam tousis omma
surno jurest ülles ja räkis Hetti
laste wasto ja ütles:
4.
Minna ollen woöras ja
maialinne teie jures, andke mulle
pärrist-hauda ennaste jures, et
ma omma surnud mattan om~a
silma eest ärra.
5.
Ja Hetti lapsed wastasid
Abraamile ja ütlesid temmale:
6.
Kule meid, mo issand, sinna
olled üks Jummala würst meie
seas, ¤ matta omma surnud
meie keigeparrema hauda, ei
ükski meie seast ei kela omma
hauda sinnule, so surnud siñna
mahhamatmast.
7.
Ja Abraam tousis ülles ja
kummardas selle Ma rahwa Hetti
laste ette,
8.
Ja räkis nendega ja ütles: On
se teie mele pärrast, et ma
omma surnud omma silma eest
ärra mahhamattan, siis kuulge
mind ja wötke minno eest
Ewroni Soari poia palluda:
9.
Et ta mulle annaks se
Makpela kopa, mis temma
pärralt on, mis ta wälja otsas;
täie rahha pärrast andko ta
mulle sedda teie seas pärris-
hauaks.
10.
Ja Ewron ellas Hetti laste
seas, ja Ewron se Hetti-ma mees
wastas Abraamile Hetti laste
kuuldes, keikide ees, kes temma
liñna wärrawast sisseläksid, ja
ütles:
11.
Ei mitte, mo issand, kule
mind: ¤ se wälja annan ma
sulle, ja se kopa, mis seäl sees
on, sedda annan ma sulle,
om~a rahwa laste silma ees
annan ma sedda sulle, matta
senna om~a surnud.
12.
Ja Abraam kum~ardas selle
Ma rahwa ette,
13.
Ja räkis selle Ma rahwa